Kuvatud on postitused sildiga köögilood. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga köögilood. Kuva kõik postitused

esmaspäev, 13. aprill 2020

Baguette'id

Vahel teen pikka prantsuse saia.

Vaja läheb

  • 500 g nisujahu (võid segada ka näiteks tavalist ja täisteranisujahu)
  • 350 g vett
  • 12 g soola
  • 7 g eluspärmi
Sega pärm leige veega. Sega jahu ja sool suures kausis ja lisa järkjärgult vee ja pärmi segu. Sega ja kata kauss niiske puhta käterätiga. Jäta üheks tunniks kerkima.

Jaga tainas kolmeks osaks ja aseta kergelt jahusele pinnale. Vormi igast kolmandikust baguette'i-kujuline sai ja aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile*. Tee iga saia pinnale terava noa või žiletiga viis sisselõiget, kata saiad rätikuga ja jäta veel üheks tunniks kerkima.

Paiguta ahju allosasse lisaks üks ahjuplaat. Eelsoojenda ahi 230 kraadini. Vahetult enne saiade ahju panemist vala ahju allosas olevale plaadile kruusitäis või paar vett. Ettevaatust! Vesi aurustub kiiresti ja võib põletada! Aga see vesi teeb imet, tänu sellele niiskusele tulevad saiad krõbeda koorikuga ja seest pehmed, nagu päris! Kui oled vee plaadile valanud pista kiirelt ka saiadega plaat ahju. Küpseta 15-20 minutit, kuni saiad on pealt kuldpruunid.

*baguette'ide küpsetamiseks on olemas erilised ahjuplaadid (vt siit või guugelda "baguette tray"). Mul sellist ahjuplaati pole, aga tõsi ta on, et mingisugune torujas aluspõhi aitab saiadel klassikalisemalt ümaraks ja torujaks küpseda. Mina olen seni asja lahendanud nii, et olen teinud küpsetuspaberisse kaks pikimurdejoont (peale poole) nii, et need murdejooned tõstan natuke kõrgemaks ja tekivad sarnased kolm kanalit nagu spetsiaalsel baguette'i-küpsetusplaadil, igale saiale oma vahe. 



laupäev, 29. september 2018

Söögilood

Minu vanaema, nagu ka vast paljud teised eestlased, tunnevad selle saare köögikunsti telesaate "Islandi taluköök" järgi, mida ETV juba paar aastat näidanud on. Kuigi Arni kasvatab ja vaaritab väga mitmekesiselt ja naturaalsest toorainest, siis tavaline linnainimene sööb siin tänapäeval pigem nagu ameeriklane. Varasema ajaloolise mõjutajana võin märgata taani kööki.

Tõeliselt tervislik ja maailma puhtaim olevat siin lambaliha. Tüüpiline lambalihatoit on näiteks supp, kus selge leeme sees võib maitsta lisaks lihale ka kaalikat, kartulit jm juurvilju. Kuid sellele tasakaaluks on mitteametlik rahvustoit hoopis hot dog. Islandi eri olevat veel "hot dog kõigega" ehk kõigi kastmete ja lisanditega korraga. Ükspäev viis juhendaja mind lõuna ajal teeäärsesse hot dogi putkasse ja ütles, et nüüd teeb ta mulle välja kõige islandilikuma lõuna! See tähendas seda, et ta ostis meile hot dogid kõigega, kohalikku islandi apelsinilimonaadi ja šokolaadi, mille nimi tähendab tõlkes laavat ja mis on šokolaadiga kaetud vahvlimaius. Hot dog oli nagu hot dog ikka (kuigi kohalike arvates on see maailma parim), aga limonaad oli ülimagus ja šokolaad üliimal.

Islandi apelsinilimonaad, mis nende jaoks sama nagu meil Tartu limonaad või Kelluke


Üldiselt süüakse siin üsna samamoodi nagu Eestis ja mujal põhjamaades. Näiteks on neil väga tavaline just samasugune võileibade meisterdamine nagu meil, et leib ja või ja viil juustu ja kurki peale. Hommikuks süüakse traditsiooniliselt kaerahelbeputru, millele pannakse peale võid, moosi ja/või skyri. Erinevus Eestiga on, et Islandil keedetakse puder üldiselt veega ja piim valatakse pärast pudrukausis peale, nii nagu meie sööme näiteks mannavahtu. Selle söömisviisi hea omadus on, et nii säilivad piimas kõik vitamiinid jm vajalikud ained, mis muidu piimast kuumutamise ajal kaoksid.

Lameleiba süüakse tavaliselt mingi kattega, ja sageli keeratakse rulli.


Islandil süüakse hirmsasti kommi. Šokolaad on siin hästi piimane ja imalmagus, minu maitse jaoks liig. Suurepärane leiutis on aga igasugused piimašokolaadi kuulikesed, mille sees on peidus vahvlipallike või lagritsatükike. Ja siis näiteks veel selline kombinatsioon, et šokolaadi-lagritsapallike on kaetud musta pipra puruga. Mmmmmmmmm, viib keele alla. Ja tekitab sõltuvust! Ja lisaks on siin minu šokolaadidieeti põhjustanud kommikraami suhteline odavus võrreldes näiteks kala jm tervislikuga :)

Šokolaadiga ja pipra/lagritsatolmuga kaetud vahvlikuulikesed Islandlaste seas armastatuimalt tootjalt NOA. 
Äärmiselt sõltuvust tekitavad! :)


Kuigi lambaliha on siin ülipuhas ja lambavillasest kampsunid ülimõnusad pehmed ja soojad, siis lambapiimajuustu nad üldse ei söö. Ei teagi miks. Tänapäeval olevat juba mõni hipster, kes ka lambapiimajuustu valmistamisega katsetavat, aga poes saab üldjuhul vaid üht või kaht sorti lehmapiimajuustu, peamiselt goudat. Piimatoodetest kõige suurem valik on skyride ehk kohalike lehmapiimajogurtite osas (y hääldatakse i-na, ehk "skir"). Häda selles, et muidugi lisatakse neisse tänapäeval hirmsasti suhkrut ja kunstlikke maitseaineid, kuid juba olevat ka uusi tooteid, mis veidi tervisesõbralikumad. Vana viis skyri süüa aga olevatki tegelikult rohke suhkruga. Et võetakse maitsestamata skyr, segatakse sinna sisse hunnik suhkrut ja siis valatakse peale veel rõõska koort. 

Kala süüakse muidugi ka, kuigi see on siin hirmus kallis. Minu mõistus ei võta, kuidas nii väikse rahvaarvuga saarel keset ookeani, mille ümber lainetavad kalu täis veed, kala nii kallis on, aga mulle on seletatud, et kõrge hinna tingib see, et suur osa kalast läheb ekspordiks ning lisaks tahab kalur üldise kõrge elatustaseme tõttu ka kõrget palka saada. Vot siis. Kallis ta igatahes on ja kala lõhn pidi Islandil võrduma raha lõhnaga. Põhiline kala, mida restoranides pakutakse on tursk, kuigi turul on saada kõike alates karpidest ja lõpetades eestlastele tundmatute kalaliikidega. Levinud on ka kuivatatud kala (siin-sel võib näha ka väikseid kalakuivatamiskuure). Kuivatud kala süüakse nii, et rebitakse tükk ja määritakse võid peale. Elu parimat mereannisuppi sain ka Islandil, ühes väikses kodurestoranis saare põhjaosas, kui veidi aasiapärases vürtsikas tomatileemes leidus imemaitsvaid sinikarpe, krevette ja mitut sorti kalu. Ahjaa, ja vaalaliha siin keegi ei söö. Ja üleüldse on vaalad looduskaitse all ja ainult paar hullu ennast täis islandi ärimeest kütib neid vahel harva, et rahvusvahelisele üldsusele oma viikingijonni demonstreerida. Üldiselt arvavad islandlased tänapäeval, et vaalad on elusatena ja meres turismiatraktsioonina palju rohkem väärt kui surnult taldrikul.

Muinasjutuline õhtusöök Põhja-Islandil. Menüüs oli aasiapärane meteannisupp.


Põhilised toiduained vanade islandlaste menüüs olevatki olnud lammas, kala ja skyr. Lisaks kaalikad, peedid ja muud juurikad. Teravilja kasvatamine olevat olnud raske ja saagid väiksed, mistõttu leiba hakati sööma alles üsna hiljaaegu, kui vilja ja jahu importimine lihtsamaks muutus. Erinevad pagaritooted on aga minu Islandi lemmiktoidud. Hommikusest pagariärist võib saada imemaitsvaid leivapätse või kaneelisaiu. Üks maitsev asi on ka sütel küpsetatud lameleib. Islandlastel on ka oma nö must leib, aga see on hirmus magus ja maitseb rohkem nagu piparkook.

Üks imehea asi, mida värske leivaga süüakse, on kreveti-muna-majoneesisalat. Sarnast salatit tehakse ka muude mereandidega, näiteks tuunikalaga. 


Jäätisest. Islandlased armastavad jäätist ja söövad seda kogu aasta. Palju on spetsiaalseid jäätisekohvikuid, millest mõned on avatud isegi kl 23ni õhtul. Hinnatuim jäätisetootja on Põhja-Islandi suurimast linnast Akureyrist pärit Brynja. Ilusa ilmaga on jäätisekohvikud puupüsti täis ja saba ulatub õue ja nurga tahagi. Ja islandlased on oma jäätisest vaimustuses. Traditsiooniline jäätis on masinajäätis. Sellele saab peale valida igasugu kommi- jm puru ning kasta veel näiteks šokolaadi- või karamellikastmesse. Iga kord kohalikega jäätist süües on nad terve aja mõmisenud stiilis mmmmmmm kui hea! parim asi üldse! Islandi jäätis on üle kõige! Itaalia ja eesti jäätisest ärahellitatuna ma seda vaimustust kahjuks ei jaga :) Mu arvates on Islandi jäätis üsna tavaline vähese maitsevärvinguga ja imala võitu masinajäätis. Aga noh, maitseid on erinevaid :)

Muide viljapuid neil ei kasva. Olen linnavahel näinud punase sõstra põõsaid, aga näiteks kohalikke õunu siin pole. On ainult supermarketi välismaised õunad (Eesti selle aasta õunauputus paneb siin vägisi geniaalset ekspordiideed nägema, eksole). Õunu pole, sest õunapuud ei kasva. Või kui mõnel kusagil kasvab, siis on see sama keerukas ja riskantne ettevõtmine kui Eestis viinamarjade kasvatmine. Peamine aiasaadus, mida moosiks tehakse, on hoopis rabarber.

Väike kohvi ja kleina paus stuudios. Kleinur (ainuses kleina) on põhimõtteliselt keerupontšikud, ehk maitsevad nagu pontšikud, aga on siin Islandil erilisel kombel keerdu keeratud. Neid armastatakse väga.


Alkoholist ka. Alkoholi juuakse palju, aga see on kallis ja tavapoest seda ei saa. Nagu Rootsiski, müüakse ka Islandil alkoholi spetsiaalses poes. Tavapoest saab ainult väga madala alkoholisisaldusega jooke. Kuna alkohol on nii kallis, siis olevat levinud, et noored joovad end kodus maani täis ja lähevad seejärel linnapeale kakerdama. Nii tundubki vahel öösel kahe-kolme ajal Reykjaviki põhiline poodide ja baaride piirkond nagu viimsepäeva eelõhtu, sest tänavatel lärmavad ja kakerdavad joovastuses turistidega segamini end pildituks joonud kohalikud noored. 

Lõpetuseks kõige tähtsamast asjast, Islandi veest. Vesi on siin ülipuhas. Räägitakse, et tänu vulkaanilisele pinnasele filtreerib loodus vee nii ülipuhtaks, laavakivi pidi olema sellise hea poorilise ülesehitusega ja laavatuhk samuti hea filter. Igal juhul tuleb siin kraanist tõesti imeliselt klaari ilma igasuguse maitse ja lõhnata külma vett. Mingil hetkel märkasin, et nõudepesurestile kuivama jäetud nõud pole üldse plekilised ja veekeedukannus pole üldse katlakivi ja kui mune keedad, siis ei pea pärast poti seinu katlakivi rantidest puhtaks pesema. Ja siis ma taipasin. See ongi kõik sellepärast, et neil on selline imepuhas vesi! Uskumatu. Igal juhul mina sellist kraanivett kusagil varem maitsnud ega näinud pole :)) P.S. See tähendab ühtlasi muidugi seda, et Islandil pudelivett osta on kõige suurem idiootsus üldse, sellepärast on ka mitmel pool turistidele suunatud reklaamid, et palun ärge ostke pudelivett ega risustage maailma plastpudelitega, sest see vesi, mis Islandi allikavee nime all pudelitesse on villitud, on seesama vesi, mis Islandi majade kraanist tuleb.

kolmapäev, 27. september 2017

Karri kosmos

Tegin elus esimest korda ise karrit. Vennal on see üks lemmiktoite ja ta valmistab seda suurte pottide jagu ja sööb päevade kaupa. Võtsin venna (kanalihaga) retsepti ja ühe netist leitud (kikerhernestega) retsepti, ning kokku sai tõesti selline (lihata) söök, et pea hakkab ringi käima, imehea :)



Karri sisse läks:
- küüslauk
- sibul
- sool, pipar
- kurkum
- jahvatatud koriandriseemned
- cayenne'i pipar
- keedetud kikerherned
- purk purustatud tomateid
- paar-kolm õuna
- peotäis peterselli
- karripasta
- purk kookospiima
- natuke laimimahla

Haki sibul ja küüslauk ning pruunista pannil. Lisa juurde vürtsid ja kuumuta veidi. Kui sibul veidi pehmenenud, siis lisa kookospiim, konservtomatid, eelnevalt (24 h) leotatud kikerherned ja kooritud ning tükeldatud õunad. Lase segul pajas podiseda, kuni kikerherned on valmis. Lõpuks sega juurde ka hakitud petersell.

Sõin keedetud punase riisiga. Mjnomm...

pühapäev, 4. juuni 2017

Harilik aspar ja kevad

Tuleb välja, et harilik aspar ehk spargel on tõesti üks suur kevadine hõrgutis. Isegi kui sa arvad, et see kõlab kahtlaselt, et need jäigad rohelised varred võiksid mõnusad maitsta, siis usu, tasub proovimist.


Loputa peotäis sparglivarsi veega, murra ära puitunud otsad, aseta ahjuvormi või -plaadi põhja, raputa peale veidi soola ja nirista oliivõli. Sega varred õli ja soolaga mõnusalt kokku ja pista 15 minutiks 200 kraadi juurde ahju. Korra või paar võid ahjuvormi veidi saputamas käia, et varred ühtlasemalt küpseksid. Et voilà! Välja tuleb imemaitsev mahlane roheline delikatess.

kolmapäev, 30. november 2016

Kikerherne-porgandi ahjukotletid























Vaja läheb:
- 1 purk kikerherneid (või samapalju vees leotatud ja keedetud kuivatatud kikerherneid)
- 4-5 väiksemat-peenemat porgandit
- 1 suur sibul
- 4-5 spl tatrajahu (vm meelepärast jahu)
- toiduõli
- 0,5 tl soola
- 1-2 tl karripulbrit

Kurna kikerherned, tambi kahvliga veidi puruks. Koori ja riivi üsna peene riiviga porgandid. Riivi jämeda riiviga sibul (või haki hästi peenikeseks). Sega kõik kokku. Lisa tatrajahu, paar sortsu toiduõli (rapsiõli, oliiviõli vm), sool ja karripulber. Maitse ja maitsesta veel vastavalt soovile.

Pane ahjuplaadile küpsetuspaber ja määri sellele veidi õli. Proovi kotletitaignast käte vahel u 7-8 cm läbimõõduga ja 2-3 cm paksused kotletid vormida ning aseta ashjuplaadile (kui mass ei hakka üldse kokku, lisa veidi vett ja/või jahu). Pane kotletid u pooleks tunniks 250 kraadi juurde ahju. Serveeri värske rohelise salatiga : )


reede, 11. november 2016

Tatra-õuna tarteletid



Umbes 6 tarteleti (väikse lahtise piruka) tegemiseks läheb vaja järgmisi asju:
- 160 g jahu (80 g nisujahu + 80 g toortatrajahu)
- 1 tl küpsetuspulbrit
- 90 g võid (külm, kuubikuteks lõigatud)
- 1/2 tl soola, 1 tl suhkrut
- 2 spl külma viina :)
- 3 väikest õuna
- õunte maitsestamiseks suhkrut, kaneeli, kardemoni vm meelepärast vürtsi

Kuidas teha?

Valmista pirukapõhjataigen: sega jahu ja küpsetuspulber. Lisa juurde sool, suhkur ja kuubikuteks lõigatud külm või. Mudi kõik ühtlaseks puruks. Lõpuks lisa viin. Tulemuseks peaks olema taignakang, mis püsib hea tahtmise korral ka koos. Jaga kang 6 tükiks, veereta pallid ja vajuta käe all laiaks. Seejärel vormi igast latakast iga koogivormi (rasvaga, nt võiga või kookosrasvaga määritud) põhja koogipõhi.

Täidise jaoks poolita õunad, eemalda südamikud. Viiluta õunad ja sega paari tl suhkruga, lisa maitse järgi kaneeli, kardemoni vm meelepärast maitseainet. Paiguta maitsestatud õunaviilud koogivormidesse ja pane umbes 25 minutiks 200 kraadi juurde ahju küpsema. Serveeri värskete marjade või hoopis jäätisega.




pühapäev, 3. aprill 2016

Kakao... kaerapiimaga!

Massloomapidamine on keskkonda kurnav. Lood lihtsalt on nii. Kookos-, madli- ja sojapiim aga ei tundu mulle lahendus. Ka nende masskasvatamine põhjustab maailma ökosüsteemides suuri probleeme. Pealegi ei kasva kookos, mandlid ega soja siin meie juures, vaid tuuakse siia tonnide viisi naftakütuseid põletades kaugetelt maadelt. 

Kaer kasvab aga siinsamas ka meie põldudel. Ja kaerast tehakse samuti "piima". Kohvi peale ma muud head peale lehmapiima pole suutnud leida, aga avastasin pooleldi juhuslikult, et kuum kakao maitseb kaerapiimaga lihtsalt imeliselt! Minu arvates palju pareminigi, kui lehmapiimaga tehtud kakao. Seega ostan nüüd kakao tegemiseks alati just kaerapiima. Kaerapiimaga tehtud kakao tuleb eriliselt kreemine ja küllusliku maitsega. Nii et elagu taimne kaerapiim!





Kuum kakaojook kaerapiimaga. 

1 tassi jaoks läheb vaja
- tassitäis kaerapiima (nt siinsamas meie maailmajaos üle mere Rootsis toodetav Oatly kaerapiim, müüakse nt Rimis)
- paar tl kakaopulbrit
- 1 tl suhkrut
- tiba soola
- kardemoni, kaneeli, tšillit vm kuivatatud ja jahvatatud lemmikvürtse

Aja kaerapiim pliidil potis parajalt kuumaks. Pane tassi valmis kakao, suhkur, sool (ja vürtsid), vala peale sorts kuuma kaerapiima ja sega kõik ühtlaseks pastaks. Vala juurde ülejäänud kuum piim ja sega kõik läbi. Et voilà'!


kolmapäev, 27. jaanuar 2016

Suure sula pirukas

Õues on suur sula. Kuu aega kestnud jääaeg sai hävitava lõpu. Õues ringiliikujaid valitseb äärmine ettevaatlikkus ja meeletu kaos. Maanteekraavid on täis sinna uisutanud autosid. Linnatänavatel komberdavad taevast sadavatest purikatest ja taldade all kiiskavast jääst kabuhirmul kodanikud. Teekond punktist A punkti B pole kellelegi praegu naljaasi.

Mina aga leidsin sügavkülmast tüki lehttainast. Ostsin juurde ühe suure pirni, tüki brie-juustu ja ingverit ning tegin suure sula piruka :)





Vaja läheb:
- lehttainast
- pirni
- brie-juustu
- värsket ingverit
- tükike võid, praadimisõli, suhkrut
- tüümiani


Laota lehttainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile või lahtikäivasse koogivormi. Voldi servad veidi üles ja pista ahju eelküpsema (nii u 200 kraadi juurde nii u 10 minutiks).

Pane tükike võid pannile, lisa tilgake küpsetusõli, et või kõrbema ei läheks. Koori paarisentimeetrine jupp ingverit ja riivi peene riiviga. Pane ingver pannile, lisa lusikatäis suhkrut ja kuumuta kõike, kuni tekib karamelline kaste. Lõika pirn viiludeks ja pane pannile. Kuumuta veidi, aga mitte liiga palju, et pirn pudedaks ei muutuks. 

Võta ahjust eelküpsenud tainas. Vala pirnitükid koos karamellijäänustega taignale. Laota peale brie-juustu tükikesi ja raputa kõige peale tüümiani. Pane pirukas tagasi ahju ja küpseta, kuni tainas on valmis.


P.S. Mulle maitseb pirukas isegi rohkem jahtunult kui soojalt.



teisipäev, 19. jaanuar 2016

Jaanuarisalat

Leidsin Kaubamaja toidupoest räimi. Neid ei leia sealt mitte iga päev, seega on täna veidi erilisem päev. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Pikemat juttu tuleb hoopis ühest salatist.

Vaja läheb:
- tomatit
- kurki
- musti oliive
- avokaadot
- soola, pipart, oliiviõli

Tükelda juurviljad-puuviljad meelepärase suurusega tükkideks. Raputa peale soola ja pipart, lisa veidi oliiviõli ja sega läbi. Ja saad värske (tomat ja kurk!), aga tummise (avokaado ja oliivid!) salati.



teisipäev, 10. november 2015

Punane õun

Lõuna-Hispaania linnas Granadas müüakse turul suuri ja seest tumepunaseid granaatõunu, selles linnas on rauast tänavapiirete tippudes sepistatud granaatõunad, araablased müüvad seal punaste kivikestega kaunistatud hõbedasi granaatõunaprosse ja -kõrvarõngaid. Granaatõun, la granada, on Granada linna sümbol. Selle vilja tõid Euroopasse berberid ja selle järgi sai 10. sajandil asutatud Granada linn oma nime.





Granaatõunaseemned maitsevad hästi ka salatites ja ahjuroogades. Kui neid serveerides toidule peale raputada, on nad mõnusad värsked hapumagusad lisandid.

Seekord tegin ahjus kartulit, sibulat, porgandit ja pastinaaki: lõikasin need parajateks tükkideks ja panin ahjuvormi, lisasin soola, tüümiani, rosmariini, küüslauku ja toiduõli, segasin kõik läbi, valasin peale pool klaasi vett ja panin fooliumi alla ahju küpsema. Pärast serveerisin Gourmet Clubi apelsinisinepi, värskete basiilikulehtede ja granaatõunaseemnetega.






Granada ja Alhambra loss, kus viimane maurikuningas Euroopas viimast korda ohkas.
Pildid on ajast, kui seal 2004-2005 vahetusüliõpilasena õppisin.


pühapäev, 11. oktoober 2015

Ploomipirukas

Ükskord septembris ostsin Tartu turult Emma Lepermanni ploome. Ja tegin neist pirukat ka: ladusin lehttaignale ploomiviilud vaheliti brie-juustu viiludega, peale niristasin veidi mett ja raputasin natuke pipart. Küpsetasin ahjus ja sõin värske basiilikuga.


laupäev, 3. oktoober 2015

Martsipan & marjad


Selline kook, et võtad lehttaigna, laotad-sätid selle ahjuvormi või -plaadi põhja, nii et veidi püstist serva ka jääb. Siis klopid neli munavalget vahtu. Edasi võtad paki martsipani (nt Kalevi pakk, kus on ca 250 g) ja pudistad sellest tükid ja segad ettevaatlikult vahustatud munavalgega (liiga hoogsalt ja palju ei tasu segada, muidu ei jää vahust midagi järele). Valad segu taignale. Lõpuks võtad suure kruusitäie sõstraid-tikreid ja valad munasegule. Ja siis pistad selle kõik ahju, kuni tainas on küpsenud (vt taignapakilt küpsetusjuhiseid, aga üldiselt ca 200 kraadi juures umbes 20-25 min).

laupäev, 12. september 2015

Cur moniatur homo cui Salvia crescit in horto?























Miks peaks inimene surema, kui tema aias kasvab salvei? Nii laususid vanad roomlased. Sest nagu nimi ütleb, siis salvei päästab (loe Vikipeedia artiklit salveist siin). Ta ravib ja tervendab, paneb väidetavalt koguni armastust tundma. Igatahes on aedsalvei tüümiani ja rosmariini kõrval minu viimaste aastate suur köögilemmik, suurepärane maitsetaim köögiviljade ja liha jaoks. Tema lõhnas on midagi veidi võõrast, kummaliselt iidset ja põnevat. 

Üks kuninglik ja ülilihtne roog on keedetud ja seejärel pannil või, soola ja kuivatatud salveiga kergelt järelkuumutatud aedoad. Nii et sea sammud aeda või turule, sest just septembrikuus leiab sealt hõrkusid kodumaiseid aedube.



neljapäev, 16. juuli 2015

Falafelid

Need imehead Lähis-Ida kikerherne-petersellipallikesed! Tegin esimest korda elus ise. Mitte midagi rasket polnud ja nii päris tulid välja. Soooovitan :)


























Vaja läheb:
- paar peotäit kuivatatud kikerherneid (leotasin 48 h)
- üks poepõõsas peterselli
- 2 väiksemat jämedalt hakitud sibulat
- 1 tl uhmerdatud koriandriseemneid
- 1 tl soodat
- 1 sl jahu
- soola

Pane kõik blenderisse ja töötle, kuni tekib ühtlane mass. Võid lisada ka sortsu vett, kui segu liiga kuiv tundub. Jäta segu paariks tunniks külmikusse seisma. Siis pane pliidile kastrul õliga (umbes 5 cm õli), ja lase keema. Vormi segust sõrmede abil mõnesentimeetrise läbimõõduga pallid ja kukuta õlisse. Kuumuta palle mõni minut ja tõsta majapidamispaberile liigsest õlist nõrguma. Ja valmis!





neljapäev, 14. mai 2015

Mmmräimed!

Mu juba paar aastat kestnud suvikõrvitsaarmastus muutus veelgi tugevamaks, kui sõin kerget ja värsket mahedamaitselist kõrvitsat praetud räimefileedega. Lihtsalt hurmav!

Suvikõrvitsat teen neil päevil nii, et võtan ühe portsu jaoks umbes 10 cm jupi kõrvitsat ja riivin jämeda riiviga pikkade liigutustega sellest nuudlite taolised ribad. Seejärel panen need tilga õliga pannile (saab ka täitsa ilma õlita, sest kõrvitsast tuleb niipalju vett, et kõrbema see ei lähe, kui panni mitte liiga kuumaks ajada), lisan ühe hakitud küüslauguküüne, näpuotsaga soola ja pipart, salveid ja rosmariini ning lõpuks veel veidi sidrunikoort ja mõned kapparid, mis oma hapukuse ja soolakusega kala juurde eriti hästi sobivad.

Paarisaja grammi räimede paneerimiseks (umbes kaks portsu) klopin väikses kausis lahti ühe muna ja lisan sinna soola. Siis loputan fileed ükshaaval munast läbi ja püherdan (täisteranisu)jahuga kaetud taldrikul. Seejärel tõstan kalad pannile, kus praadimiseks piisab vaid paarist minutist - fileed on nii õrnad.



neljapäev, 23. aprill 2015

Banaanipannkoogid

Proovisin ka lõpuks paljukiidetud banaanipannkooke. Kolm pisikest koogikest küpsetasin ühest munast, ühest banaanist ja paarist supilusikatäiest (mandli)jahust. Proovisin ka ainult banaani ja munaga varianti, aga see mulle ikka niiväga ei meeldinud, koogid jäid liiga püdelad. Veidikese jahuga tulid aga küll mõnusad mahedad koogikesed. Oli laupäeva hommik :)



pühapäev, 5. aprill 2015

Kevadine lillekapsas

Munadepühalõunaks tegin lillkapsaputru, mis sai kevadiselt kerge ja paari väikse lisandiga imemaitsev!


Et jaguks kahele, läheb vaja:
- pool lillkapsapead
- 2 küüslauguküünt
- 100 g toorjuustu
- muskaatpähklit, soola
- (värsket/sügavkülmutatud) tilli

Lammuta lillkapsas noaga väiksemateks tükkideks ja pane soolaga maitsestatud vette keema. Lisa juurde kaks küüslauguküünt. Keeda, kuni kapsas (ja nähtavasti ka küüslauk) on pehme. Kurna. Tambi pudrunuiaga pudruks (võib ka blenderiga püreestada, aga mulle meeldib just veidi tükilisem ja pudrulikum käsitsi tambitud variant). Sega juurde toorjuust (võid ka lisada mõnd peenelt riivitud tugevamamaitselist juustu, nt pecorinot, parmesani vm lemmikut), till ja riivi väikse vürtsi andmiseks sekka muskaatpähklit. Et voilà! Imehea lohutustoit üksi või mis tahes lisandiga. Mina serveerisin keedetud läätsedega.


neljapäev, 19. märts 2015

Müsli

Tegin ise müslit. Ja appikene, see on tõesti nii imelihtne ja tõesti nii imehea, nagu räägitakse. Ja variante on lõputult. Põhitrikk seisneb selles, et helbeid tuleb kuuma veega niisutada, siis siirupiga läbi segada ja ahju panna. Juba need küpsehelbed on imehead, rääkimata igasugu headest ja meelepärastest asjadest, mida hiljem juurde saab lisada.



Minu müsli sisse läks järgmist.
- 200 g täistera-kaerahelbeid
- maitsestamiseks u 0,5 tl soola, 2 tl kaneeli, mina panin ka oma lemmikut kardemoni (1 tl)
- 3 kuhjaga spl mett
- 2 spl õli
- peotäis jämedalt hakitud sarapuupähkleid, teine mandlilaaste või jämedalt hakitud mandleid
- peotäis jämedalt hakitud kuivatatud aprikoose, peotäis kuivatatud jõhvikaid

Sega helbed ja sool, kaneel, kardemon. Vala peale pool klaasi kuuma vett. Sega läbi ja jäta veidikeseks seisma. Samal ajal sega mesi ja õli (vajadusel soojenda mett ettevaatlikult veidi pliidil, et see vedelamaks muutuks) ning vala see siirup kaerahelvestele. Sega läbi. Tõsta helbed küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta ahjus 150 kraadi juures umbes tund aega (aeg-ajalt käi segamas). Lisa helvestele pähklid ja mandlid ja küpseta veel veerand tunnikest. Siis lase segul täielikult jahtuda. Lõpuks, kui helbed on ahjust väljas, lisa juurde kuivatatud puuviljad. 

Ja nagu öeldud, variante on mustmiljon. Näiteks lisada kakaod (või ka kakaoubade tükikesi, inglise keeles cocoa nibs); kes magusamat tahab, võib siirupile (pruuni) suhkrut lisada. Pähklite ja kuivatatud puuviljade valik on suur ja lai, lisaks on saadaval palju põnevaid seemneid. Maiustama!





teisipäev, 17. märts 2015

Pastinaagi-teisipäev

Väljas lõõskab kevadpäike, toas aurab särtsakalt mesine ja sinepine kartuli-pastinaagiroog – kokku üks suur kollane :)




Pastinaak ehk aed-moorputk (küll on äge nimi!) on valkjas juurvili, mis maitseb veidi nagu porgand. Ahjuroog kahele valmib nii: võta üks ahjuvorm, kuhu mahuvad
-4-5 keskmist kartulit (koori või ära koori, aga lõika pikuti sektoriteks)
-1 pastinaak (koori ja lõika samuti pikuti sektoriteks)
-1 suurem või paar väiksemat sibulat (koori ja viiluta jämedalt)
-paar küüslauguüünt (koori, mulju noaga katki ja haki jämedalt)

Pane kõik see ahjuvormi ja peale vala segu, mis koosneb järgnevast:
-2 spl mett
-1 spl sinepit
-2 spl õli

Lõpuks raputa veel peale soola ja sega juurvilju, nii et kõik sinepi-meekastmega kokku saaksid. Vala peale veel veerand klaasi vett. Kata vorm kaane või fooliumiga ja pista 30–45 minutiks ahju umbes 200 kraadi juurde. Käi vahepeal juurvilju vaatamas ja segamas; võta ahjust välja, kui pehmed on).

Serveeri värske maitserohelise. Mesine ja sinepine maitse passiks eriti hästi kokku ka näiteks praetud kanafileega.


laupäev, 15. november 2014