Lucky stripe

 

Pilt: freepeople.com

Minu lopapeysa

Islandil on jahedavõitu, muudkui puhub tuult ja iga natukese aja tagant sajab vihma või lund. Kuna huumuse kiht on vulkaanisaarel õhuke, siis on floorat ja faunat üsna vähe. Ühed, kes siin end mõnusasti tunnevad, on lambad. Ja kus lambaid, seal sooja villa. Nii et külma peletamiseks kannavadki islandlased lambavillaseid kampsuneid. Paksemast lõngast vammused, mida kohalikud muude riiete peal jope asemel kannavad, kaaluvad kilo ringis, peenemast lõngast kampsunid umbes pool sellest. Kuulsaim lõngafirma on Lopi ja islandi kampsuni nimi on lopapeysa (milles "lopa" tähendab villast ja "peysa" kampsunit).

Neid traditsioonilise mustriga lambavillaseid kampsuneid kannavad kõik kohalikud. See pole üldse lihtsalt turistide pärusmaa. Kampsun on tüüpiliselt värvimata lambavillast (naturaalsed valged, hallid, pruunikad ja mustad toonid) ning kootud ühes tükis, ilma õmblusteta. Kampsuni ülemine osa on kaunistatud mustriringidega. Kampsuneid tehakse nii üle pea aetavaid, eest luku või nööpidega ja ka kapuutsiga. Minu praktikajuhendaja siin Islandil, Ragna viis mind ühel pärastlõunal Islandi Käsitsi Kudumise Ühingu ehk Handknitting Association of Icelandi poodi (vt videot) Reykjaviki kesklinnas aadressil Skólavörðustígur 19, mis on maast laeni kampsuneid täis. Neid koovad kohalikud ja toovad siis poodi müüki. Lisaks saab sellest poest osta Lopi lõngu ja mustrilehti. Nagu öeldud, on kampsunite kandmine ja ka kudumine kohalike seas väga populaarne. On traditsioonilisema mustriga kampsuneid ja on uhkusega loodud autoriloomingut.

Pood Skólavörðustíguri tänaval olevat aga Ragna sõnul olnud koht, kus kümme aastat tagasi mitte keegi ei käinud. Kohalikud kudusid omale kodus ise kampsuneid. Nüüd on kudumisühingu pood avatud aga lausa kella kümneni õhtul (mis on märkimisväärne, sest enamik poode on siin avatud ainult kell 10-18) ja isegi hilistel õhtutundidel on see pungil täis turiste, kes kõigist neist kampsunikarjadest ja valiku rohkusest segaduses riiulite vahel ringi traalivad.

Ja veel, üllatusena tuleb ehk paljudele see, et neid ringja mustriga kampsuneid pole siin üldse aastasadu kantud, vaid selliseid hakati kuduma ja kandma alles 1960ndatel, kui kohalikud soovisid kohalikku lambavillast lõnga millekski moodsamaks kududa ning otsisid inspiratsiooni mujalt maailmast.

Siin üks ilus islandi mees kohalikus kampsunis :)

Pilt: Pinterest

Minu saak on pool kilo peenemat Lopi lõnga Léttlopi, millest hakkan kuduma kampsunit nimega Afmæli, mille mustrileht Lopi firma lehel tasuta allalaaditav on. 9 x 50 g lõnga läks maksma 28 eurot, mis on täitsa hea diil isegi Eesti mõistes ja eriti kui arvestada siinset elukallidust. Loodetavasti näeb varsti ka pilte sellest, kuidas mul kudumine edeneb ;)

P.S. Natuke turistidest. Turiste on Islandil tõesti meeletult. Kui kohalikke on umbes 350 000, siis turiste käis eelmisel aastal saarel üle kahe miljoni! Reykjaviki tänavatel kõndides on islandi keele kuulmine haruldane erand. Kõige rohkem on kuulda Ameerika inglise keelt, prantsuse ja hispaania keelt ning turisti-inglise-keelt. Kohalikud on enamasti aga sellele kõigele vaatamata väga lahked ja abivalmis. Arvatavasti on põhjus selles, et massiturism on saarel üsna hiljutine nähtus. See algas alles pärast Islandi suurt majanduskriisi 2010. aasta paiku ja on nüüd väga oluline osa riigi majandusest. Turiste on isegi niipalju ja sektor areneb nii jõudsalt, et kohalikud neid ise kõiki ära teenindada ei jõua. Seetõttu võib ka tööpostidel kohata palju välismaalasi. Töö leidmine Islandi majutus- ja toitlustusasutustes olevat väga lihtne. Ja kuigi mõistliku hinnaga korteri või toa leidmine on näiteks Reykjavikis paras väljakutse, siis palk on üldiselt niivõrd hea ja paik elamiseks ja reisimiseks nii põnev, et üha rohkem ja rohkem välismaalasi otsustab end siin mõneks kuuks või aastaks sisse seada. Pealinnast väljapool saab aga koos töökohaga sageli ka peavarju ja vahel isegi söögi. Tänu kõigele sellele on Island muide üks väheseid Euroopa riike, kus iive on positiivne!

Reykjavikis antakse muide välja ka tasuta ingliskeelset ajalehte The Reykjavik Grapevine, kus on artikleid ja kokkuvõtteid Reykjaviki ja Islandi igapäevaelust ja aktuaalsetest sotsiaalsetest teemadest ning kus saab soovitusi nii saarel ringi reisimiseks kui soodsaks baarikülastuseks.

60ndad

Leidsin sügisel Tartu Uuskasutuskeskusest 60ndate kleidi, millel võluv helesinine värv ja veidi sätendavate niitidega sissekootud muster. Ostsin kleidi nende võlude pärast ära, kuigi lõige, sirge, torujas ja põlvini, mulle üldse ei sobinud. Aga mul oli plaan kleit ümber teha. Ja nüüd kevade alguse puhul saigi plaan teoks. Siin on pildid mitte just totaalsest muutumisest, aga väiksest transformatsioonist küll :)

Vanu riideid ümber tehes hakkab mul tihti ümbertegemisest kahju, sest tegelikult on need riided just sellisena põnevad, nagu nad on. Teisalt aga jääksid nad sellistena sageli kappi seisma, nii et parem oleks nad siis juba kantavaks ringi õmmelda? Selle kleidi puhul on aga tore, et hoolimata lõike kohendamisest-kohandamisest jäi kleit ikkagi 60ndatesse, lihtsalt nõukogude naisest sai pigem Jackie Kennedy.

Poest tõin koju sellise mitte just figuuri kaunistava kleidi, aga see eest kelmikalt helkiva helesinise kangaga kleidi.

Kuna kaelaaugu kuju mulle meeldis, siis ostustasin selle säilitada. Võtsin kleidil lahti küljeõmblused ja harutasin poolenisti lahti seljal asuva luku. Lõikasin ühe Burda lõike abil kangast veidi ringi ja õmblesin kõik uuesti kokku tagasi.

Valmis sai selline taljes ja märksa figuuri kaunistavam kleidike.

Mo pääris esimene vaip

Birkenid

Birkenstockid - lugu heast disainist.

Oli 2005. aasta septembrikuu lõpp. Olin viimaseid päevi oma armsas Umbrias Itaaliamaal ja pakkisin juba kotte, kui mõtlesin veel kiirelt ära käia San Francesco kuulsas Assisi linnakeses, kuhu ma imekombel kolme kuu jooksul Perugias elades ikka veel polnud jõudnud. Kohalejõudmine oli vaatamata väga loetud kilomeetritele seiklusrikas. Nimelt sattusin alguses hoopis valesse linna ja kirikusse, kui ühe entusiastliku turismigrupiga koos vales kohas bussist maha ronisin. Vaatasin väärsused ära ja uurisin pettunult tagasisõitmiseks bussiaegu, kui taipasin, et olin üldse vales linnas. Lõpuks jõudsin ka õigesse kohta ja õige kiriku võlvitud kaarte alla ning sain palju paremini aru, miks sinna üle maailma kokku tuldi. Pärast seda ülevat kultuuri- ja hingeelamust uitasin kojusõidubussi oodates veidi ringi Assisi valgest kivist tänavatel. Ja sattusin jalatsipoodi. Ja proovisin sandaale, mis istusid jalga nagu valatult!

Perugiasse tagasi jõudsingi minu esimesed Birkenstocki sandaalid kotis. Ja need sandaalid on minuga jäänud juba kümneks aastaks. Tundub lausa erakordne tänapäeva kiirtarbimise juures. Ja ongi. Küll on nad vett ja vilet näinud, minuga nii paljudel reisidel, matkadel ja folkidel käinud. Ning endiselt, iga aastaga isegi rohkem, istuvad jalga nagu valatult! Paar aastat tagasi võtsin siiski plaani uued hankida, sest tald oli veidi ära kuluma hakanud, kuid kuna Birckenstockisid müüakse Eestis vaid üksikutes kohtades, siis pole ma senimaani nende otsa sattunud ja suve saabudes otsin arvatavasti välja jälle needsamad esimesed :)

Siin pildil paistab aga üks uus mudel sellelt võlukingakeste valmistajalt. Minu esimesed olid mudel nimega GIZEH, need siin on KAIRO Habana. 

Pilt: honestlywtf

Mu talvevaresed

...said hinnatud. Ja hindamine üle elatud. Aitäh mu imearmsale modellile, 13. detsembri tormile ja Tartu varestele.

Ikea Stockholm

...on mu lemmik Ikea tootesari. Neil on uus superilus roheline diivan. Kui mul oleks suurem elamine ja rohkem raha... :)

Diivan ja pilt: Ikea

Soodsa hinnaga khuul seinalamp Ranarp

Lamp ja pilt: Ikea

Vanakraamipoest

Kaart

Meisterdasin kunagi õnne soovimiseks paar kaarti, ühe magistrikraadi saanule, teise sünnipäevalapsele.

Kök

See Oslo linna korteri kööginurk on mu meelte jaoks täiuslik, need värvid ja vormid, see valgus ja fiiling. Sellise köögi ma võtaks!

Pilt (ja veel pilte korterist) siit...

Wild Wild West

Kingituseks: väike ca 12 x 12 cm lukuga kott ehete vms jaoks

Mantel vol2

Minu elu teine mantlitegemise lugu. Seekord on lõige minimalistlik, 90ndate mõjutustega, riie luksuslik pruuniträpsuline villane, sees must atlasiidist vooder. Piisavalt soe, et kanda kevadel-sügisel ja soojal talvel. Saab kanda ka vööga. Lõike võtsin Burdast nr 8/2012.

Pidžaamaaa

Ema leidis ükspäev kaltsukast täissiidist pluusi ja eelkõige kanga pärast otsustas selle koju tuua. Sellel 100% siidist kangal on sissekootud! (mitte trükitud) õrn triibumuster. Kuna värv meile kummalegi näo juurde ei sobinud ja lisaks oli pluus meile mõlemale liiga suur, siis otsustasin sellest hoopis pidžaamapüksid teha. Tulemus on võrratu! Juurde veel üks piimakohv, ahjust tulnud croissant ja see laul ning hetkeks ei oskagi elult muud tahta kui pühapäeva siidpidžaamas :)

Lähtelõikena kasutasin üht Burda pidžaamapükste lõiget (lõige nr 126 Burdas nr 12/2007). Pükste esiosad sain pluusi varrukatest. Tagaosade puhul pidin veidi kombineerima ning need kahest osast kokku õmblema (jagasin tagaosad viltuse joonega kaheks): suuremad tükid lõikasin pluusi seljaosast ning ülaservad pluusi esiosast. Erinevalt Burda lõikest ajasin kummi sisse kogu värvli ulatuses ja tegin värvlisse kaks auku, kust ajasin sisse samast riidest tehtud paela. Pluusi ees olnud kaks klapiga taskut harutasin lahti ja õmblesin pükste tagaküljele.

Vanakraamipoest

Käisin ükspäev jälle Veeriku Selveris Skandinaavia vanakraamiga kauplevast poest läbi ja soetasin omale sellised võluvad lusikad ja noa, 20 senti tk :)

Kittelkleit

Mul oli ülisuvise kleidi isu. See tähendas seekord sitsiriidest kittelkleiti. Algse hõlmikkleidi lõike võtsin Burdast nr 11/2012, lõige nr 116. Mina jätsin krae ja varrukad ära ning õmblesin kaeluse ja käeavade äärde  hoopis satsid.

Projekt: nahast aplikatsioonidega kott

Pilt: freepeople.com

Mulle meeldib hirmsasti see Free People'i kott, aga mu tagasihoidlikud finantsid loomulikult mitmesajadollarilist märssi soetada ei võimalda. See-eest leidsin hiljuti kaltsukast mõnikümmend senti maksva H&M-i musta-valgekirju koti, mis tegelikult oli rohkem lihtsalt millegi ümbris (vist mõeldud sülearvuti jaoks?) kui funktsionaalne käekott. Igal juhul meeldis mulle kangas väga ja kuna mul oli ammu nahast aplikatsioonidega koti meisterdamise mõte, siis otsustasingi mõtte selle kotiga teoks teha.

Mis ma tegin

1) Harutasin voodri lahti ja õmblesin voodrisiidile sisetaskuid juurde (mobiili jms jaoks).

2) Õmblesin koti nurki veidi ümber, et talle rohkem vormi anda.

3) Lõikasin mustast nahast aplikatsioonid välja ja õmblesin kitsa ja tiheda sikk-sakiga kotile.

4) Õmblesin koti põhjale suure musta nahatüki, et jällegi kotile rohkem vormi anda ja et kotipõhja hele kangas nii kiiresti ei määrduks.

5) Lisasin kotile rihma (ühe teise koti oma, käib haakidega, nii et saab kiirelt ühe koti küljest teise külge panna olenevalt sellest, millist kotti parasjagu kasutada tahan).

Projekt: kleit

Tegin täna teoks ühe vana plaani: alustuseks oli õhkõhuke puuvillane rannahõlst, mis oli ülaosast üldsegi mitte figuuri meelitav ja liiga läbipaistev, et mujal kui rannas kanda, aga samas nii ilus värvitud ja hõbeniitidega riie, et sellest niisama loobuda ei raatsinud. Nii otsustasin selle muuta osaks uuest kleidist. Õmblesin kleidile sinisekirjust pitsist ja helelillast trikotaažist (vooder) ülaosa ning tegin seelikuosale alla sobivat tooni lillast trikotaažist alusseeliku, kleidi küljele õmblesin luku, et voilà!

P.S. Vöökoht jäi kleidil kuidagi lage, vöödega saab seda küll muuta, aga mulle tundus nii mõnus ja mugav võimalus kleiti ilma vööta lihtsalt üll tõmmata, nii et ostsin veel meetri helehalli rippuva pitsiga paela ja õmblesin keskkohta, nüüd on kohe teine tera :)

Keraamikamarker

Kunsti- ja käsitööpoodides müüakse markereid, millega saab kirjutada-joonistada ka keraamikale ning kui eset pärast 90 minutit 160 kraadi juures ahjus kuumutada, siis idee poolest peaks ka vee- ja pesemiskindel olema. Seda kindlust ma ise veel katsetada pole jõudnud, aga täna viisin sünnipäevalapsele sellise kausikese. Minu esimene markerikatsetus.

Tee ise

Natuke vilti, kääre ja nööri ja ongi sussid valmis. Lasso pakub välja sellise lahenduse:

Pilt siit...

Manseti ja ketiga!

Tegin sõbrale sünnipäevaks kõrvarõnga, manseti ja ketiga!