Sume sügis

Pilt: Asos.com

it's a fools game

LBD

Ehk little black dress. Free People'ilt.

Pildid: freepeople.com

Folk oli

Ja Viljandi. Ja õunapuuaed ja magamiskott. Ja plastwc-d. Ja Rohelise Maja kohvik. Ja kaltsukad ja kommid. Ja nõlval külitamine, tekil lebotamine. Ja tuul, päike ja vihm. Ja kampsunite-sallide selga ajamine ja seljast kiskumine. Ja kontserdiaia taga piilumine, kõrvade kikki ajamine. Ja pardid ja paadid ja viikingilaevad. Ja pillid ja laulud ja tantsud! Ja järv.

Ringa tegi selle pildi.

Falafelid

Need imehead Lähis-Ida kikerherne-petersellipallikesed! Tegin esimest korda elus ise. Mitte midagi rasket polnud ja nii päris tulid välja. Soooovitan :)

Vaja läheb:

- paar peotäit kuivatatud kikerherneid (leotasin 48 h)
- üks poepõõsas peterselli
- 2 väiksemat jämedalt hakitud sibulat
- 1 tl uhmerdatud koriandriseemneid
- 1 tl soodat
- 1 sl jahu
- soola

Pane kõik blenderisse ja töötle, kuni tekib ühtlane mass. Võid lisada ka sortsu vett, kui segu liiga kuiv tundub. Jäta segu paariks tunniks külmikusse seisma. Siis pane pliidile kastrul õliga (umbes 5 cm õli), ja lase keema. Vormi segust sõrmede abil mõnesentimeetrise läbimõõduga pallid ja kukuta õlisse. Kuumuta palle mõni minut ja tõsta majapidamispaberile liigsest õlist nõrguma. Ja valmis!

Öösürr

Sürril suveööl soristab öösorr: http://arhiiv.err.ee/guid/8812

Jaaniööl magasin pea lilledes

Seitset sorti lilli pärast üle seitsme aia ronimist läks ööseks padja alla.
Mitte ainsamatki meesterahvast unedesse ei ilmunud, tulevasest rääkimata, nii et järgmisel aastal uuesti!

Heinakuu

foto: Free People

Mo pääris esimene vaip

Ma tegelikult oskan küll visandada

(ehk väikse vihaga visandatud), mis sest, et mõnikord koolis välja ei tule!

Mmmräimed!

Mu juba paar aastat kestnud suvikõrvitsaarmastus muutus veelgi tugevamaks, kui sõin kerget ja värsket mahedamaitselist kõrvitsat praetud räimefileedega. Lihtsalt hurmav!

Suvikõrvitsat teen neil päevil nii, et võtan ühe portsu jaoks umbes 10 cm jupi kõrvitsat ja riivin jämeda riiviga pikkade liigutustega sellest nuudlite taolised ribad. Seejärel panen need tilga õliga pannile (saab ka täitsa ilma õlita, sest kõrvitsast tuleb niipalju vett, et kõrbema see ei lähe, kui panni mitte liiga kuumaks ajada), lisan ühe hakitud küüslauguküüne, näpuotsaga soola ja pipart, salveid ja rosmariini ning lõpuks veel veidi sidrunikoort ja mõned kapparid, mis oma hapukuse ja soolakusega kala juurde eriti hästi sobivad.

Paarisaja grammi räimede paneerimiseks (umbes kaks portsu) klopin väikses kausis lahti ühe muna ja lisan sinna soola. Siis loputan fileed ükshaaval munast läbi ja püherdan (täisteranisu)jahuga kaetud taldrikul. Seejärel tõstan kalad pannile, kus praadimiseks piisab vaid paarist minutist - fileed on nii õrnad.

Harjutused

Harjutan akvarellidega kätt. Kuna ma pole varem elus maalinud, on see ikka väga vaevarikas. Ostsin ükspäev kursaõe soovitusel uue karbi vene värve nimega Sonett ja tuju läks väga rõõmsaks. Millised kirkad ja selged toonid! Maalisin karbi proovimiseks vanaemadele emadepäevakaardid. Ühele panin pildile moonid, sest just need on selle vanaema lemmikud, ja teisele meeldib roosa, nii et tegin kirsiõied. Tasapisi hakkab midagi välja tulema :)

SUSA

ehk "Supilinna Salaselts" ongi jõudnud kinolinale. Ja ikka lauluga!

Oh suvi :)

...mai tuli...

Vaikus

Mai tuli

Briis

Kleit ja pildid: Spell & the Gypsy Collective

The First Time

Supilinna pidu 2015 ehk esimest korda laevaga Emajõel

Banaanipannkoogid

Proovisin ka lõpuks paljukiidetud banaanipannkooke. Kolm pisikest koogikest küpsetasin ühest munast, ühest banaanist ja paarist supilusikatäiest (mandli)jahust. Proovisin ka ainult banaani ja munaga varianti, aga see mulle ikka niiväga ei meeldinud, koogid jäid liiga püdelad. Veidikese jahuga tulid aga küll mõnusad mahedad koogikesed. Oli laupäeva hommik :)

Stan & Co

Jälle tunni jagu head džässi.

Kevadine lillekapsas

Munadepühalõunaks tegin lillkapsaputru, mis sai kevadiselt kerge ja paari väikse lisandiga imemaitsev!

Et jaguks kahele, läheb vaja:
- pool lillkapsapead
- 2 küüslauguküünt
- 100 g toorjuustu
- muskaatpähklit, soola
- (värsket/sügavkülmutatud) tilli

Lammuta lillkapsas noaga väiksemateks tükkideks ja pane soolaga maitsestatud vette keema. Lisa juurde kaks küüslauguküünt. Keeda, kuni kapsas (ja nähtavasti ka küüslauk) on pehme. Kurna. Tambi pudrunuiaga pudruks (võib ka blenderiga püreestada, aga mulle meeldib just veidi tükilisem ja pudrulikum käsitsi tambitud variant). Sega juurde toorjuust (võid ka lisada mõnd peenelt riivitud tugevamamaitselist juustu, nt pecorinot, parmesani vm lemmikut), till ja riivi väikse vürtsi andmiseks sekka muskaatpähklit. Et voilà! Imehea lohutustoit üksi või mis tahes lisandiga. Mina serveerisin keedetud läätsedega.

Armsad 80ndad

Superkhuul

Püksid ja pilt: urbanoutfitters

Univorm

Püksid ja pluska: urbanoutfitters.com

Müsli

Tegin ise müslit. Ja appikene, see on tõesti nii imelihtne ja tõesti nii imehea, nagu räägitakse. Ja variante on lõputult. Põhitrikk seisneb selles, et helbeid tuleb kuuma veega niisutada, siis siirupiga läbi segada ja ahju panna. Juba need küpsehelbed on imehead, rääkimata igasugu headest ja meelepärastest asjadest, mida hiljem juurde saab lisada.

Minu müsli sisse läks järgmist.
- 200 g täistera-kaerahelbeid
- maitsestamiseks u 0,5 tl soola, 2 tl kaneeli, mina panin ka oma lemmikut kardemoni (1 tl)
- 3 kuhjaga spl mett
- 2 spl õli
- peotäis jämedalt hakitud sarapuupähkleid, teine mandlilaaste või jämedalt hakitud mandleid
- peotäis jämedalt hakitud kuivatatud aprikoose, peotäis kuivatatud jõhvikaid

Sega helbed ja sool, kaneel, kardemon. Vala peale pool klaasi kuuma vett. Sega läbi ja jäta veidikeseks seisma. Samal ajal sega mesi ja õli (vajadusel soojenda mett ettevaatlikult veidi pliidil, et see vedelamaks muutuks) ning vala see siirup kaerahelvestele. Sega läbi. Tõsta helbed küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja küpseta ahjus 150 kraadi juures umbes tund aega (aeg-ajalt käi segamas). Lisa helvestele pähklid ja mandlid ja küpseta veel veerand tunnikest. Siis lase segul täielikult jahtuda. Lõpuks, kui helbed on ahjust väljas, lisa juurde kuivatatud puuviljad. 

Ja nagu öeldud, variante on mustmiljon. Näiteks lisada kakaod (või ka kakaoubade tükikesi, inglise keeles cocoa nibs); kes magusamat tahab, võib siirupile (pruuni) suhkrut lisada. Pähklite ja kuivatatud puuviljade valik on suur ja lai, lisaks on saadaval palju põnevaid seemneid. Maiustama!

Artcolis oli kalapäev

Keväd.

Rattakellad. Päike. Juba parajalt segi pea. Ja isu suitsu teha.

Pastinaagi-teisipäev

Väljas lõõskab kevadpäike, toas aurab särtsakalt mesine ja sinepine kartuli-pastinaagiroog – kokku üks suur kollane :)

Pastinaak ehk aed-moorputk (küll on äge nimi!) on valkjas juurvili, mis maitseb veidi nagu porgand. Ahjuroog kahele valmib nii: võta üks ahjuvorm, kuhu mahuvad
-4-5 keskmist kartulit (koori või ära koori, aga lõika pikuti sektoriteks)
-1 pastinaak (koori ja lõika samuti pikuti sektoriteks)
-1 suurem või paar väiksemat sibulat (koori ja viiluta jämedalt)
-paar küüslauguüünt (koori, mulju noaga katki ja haki jämedalt)

Pane kõik see ahjuvormi ja peale vala segu, mis koosneb järgnevast:
-2 spl mett
-1 spl sinepit
-2 spl õli

Lõpuks raputa veel peale soola ja sega juurvilju, nii et kõik sinepi-meekastmega kokku saaksid. Vala peale veel veerand klaasi vett. Kata vorm kaane või fooliumiga ja pista 30–45 minutiks ahju umbes 200 kraadi juurde. Käi vahepeal juurvilju vaatamas ja segamas; võta ahjust välja, kui pehmed on).

Serveeri värske maitserohelise. Mesine ja sinepine maitse passiks eriti hästi kokku ka näiteks praetud kanafileega.

Birkenid

Birkenstockid - lugu heast disainist.

Oli 2005. aasta septembrikuu lõpp. Olin viimaseid päevi oma armsas Umbrias Itaaliamaal ja pakkisin juba kotte, kui mõtlesin veel kiirelt ära käia San Francesco kuulsas Assisi linnakeses, kuhu ma imekombel kolme kuu jooksul Perugias elades ikka veel polnud jõudnud. Kohalejõudmine oli vaatamata väga loetud kilomeetritele seiklusrikas. Nimelt sattusin alguses hoopis valesse linna ja kirikusse, kui ühe entusiastliku turismigrupiga koos vales kohas bussist maha ronisin. Vaatasin väärsused ära ja uurisin pettunult tagasisõitmiseks bussiaegu, kui taipasin, et olin üldse vales linnas. Lõpuks jõudsin ka õigesse kohta ja õige kiriku võlvitud kaarte alla ning sain palju paremini aru, miks sinna üle maailma kokku tuldi. Pärast seda ülevat kultuuri- ja hingeelamust uitasin kojusõidubussi oodates veidi ringi Assisi valgest kivist tänavatel. Ja sattusin jalatsipoodi. Ja proovisin sandaale, mis istusid jalga nagu valatult!

Perugiasse tagasi jõudsingi minu esimesed Birkenstocki sandaalid kotis. Ja need sandaalid on minuga jäänud juba kümneks aastaks. Tundub lausa erakordne tänapäeva kiirtarbimise juures. Ja ongi. Küll on nad vett ja vilet näinud, minuga nii paljudel reisidel, matkadel ja folkidel käinud. Ning endiselt, iga aastaga isegi rohkem, istuvad jalga nagu valatult! Paar aastat tagasi võtsin siiski plaani uued hankida, sest tald oli veidi ära kuluma hakanud, kuid kuna Birckenstockisid müüakse Eestis vaid üksikutes kohtades, siis pole ma senimaani nende otsa sattunud ja suve saabudes otsin arvatavasti välja jälle needsamad esimesed :)

Siin pildil paistab aga üks uus mudel sellelt võlukingakeste valmistajalt. Minu esimesed olid mudel nimega GIZEH, need siin on KAIRO Habana. 

Pilt: honestlywtf