Sepasauna metsas detsembrikuul

...kui lumi oli juba üsna suur.

Ilm: 11 kraadi külma, paras tuul ja kerge sadu.

Piduline mustika-martsipanikook

See on üks imehea ja imelihtne kook, mille proovimise peale lubas Ruts omale kohe koogivormi muretseda :)

Vaja läheb:

- lehttainast

- 3 munavalget

- 1 pakk martsipani (umbes 200 g, Kalevi martsipan sobib hästi, ma alati otsin riiulist kõige suurema paki, et oleks rohkem)

- paar-kolm detsiliitrit värskeid või külmutatud mustikaid (või nii kuidas soov on, aga et kataksid kogu koogivormi vähemalt hõredaltki ära; ja vast võib ka moosi kasutada, kui mustikaid muud viisil parasjagu kätte ei saa, aga terved mustikad on mõnusamad ja moosiga tuleb kook ka ehk liiga magus).

Vooderda koogivorm küpsetuspaberiga või määri võiga ja lõika sinna sobivas suuruses lehttaigna tükk, nii et peale põhja katmise jääks koogile ka natuke serva, aitab paarist sentimeetrist. (Võid ka ahjuplaadile teha, aga siis peab ka tainaservad kuidagi ülespoole sättima, et pärast sisu välja ei voolaks.) Löö kolm munavalget valgeks vahuks ja sega kergelt väikesteks tükkideks näpitud martsipaniga ning vala segu taignapõhjale. Vala segu peale ühtlaselt üle kogu vormi mustikaid. Ja siis pole muud kui ahju: 180 kraadi juures umbes 25 minutit (kuni lehttaigna servad paistavad ilusad kuldsed-küpsed). Et voilà!

P.S. Ahjusooja koogi serveerimiseks võib raputada peale veidi tuhksuhkrut ja panna kõrvale valge jäätisepalli. Mu meelest on see kook oma lihtsuse ja koostisainete luksuslikkusega kuidagi väga pidulik.

Siin on link ühe ilusa ja vist üsna uue eesti laulu juurde.

Mul on nüüd uus koduloom: toasaar. Nii ilus ja roheline!

Pakane ja preili Smilla lumetaju

"Preili Smilla lumetaju" on taanlase Peter Høegi raamat (1992), kus sätendab lumi ja paugub pakases jää. Lugu räägib Kopenhaagenis elavast naisest Smillast, kelle väike naabripoiss kõrvalmaja katuselt alla kukub ja hukkub. Gröönimaa juurtega Smillas, kellel on eriline lumetaju, tekitavad majakatusel nähtud jäljed rahutust ja ta asub poisi surma uurima. Selle käigus satub ta vägagi ohtlikesse olukordadesse ja paistab nagu varjaks see väike surm suurt, isegi ülemaailmse mõõduga kuritegevust. Nii et ühelt poolt on tegu justkui krimiromaaniga, teisalt aga on see suur lugu üksindusest, lähedusest, juurtest ja eneseleidmisest. Palju kirjutab Høeg Gröönimaast ja sealsetest elutavadest, mis on hämmastav, kuna väidetavalt polnud ta ise kunagi Gröönimaal käinud, kui seda raamatut kirjutas. Igal juhul väga väga hea raamat! Ja tänase talveilma puhul (külma on 15 kraadi!) saavad siia Høegi raamatu esimesed read:

Väljas on ebaharilik pakane, Celsiuse järgi miinus 18 kraadi, langeb lund, ja keeles, mis ei ole enam minu keel, on see lumi qanik, suured, peaaegu kaalutud kristallid, mis kukuvad kihtide kaupa alla ja katavad maa pulbrilise valge rihuna.

("Preili Smilla lumetaju", eesti keelde tõlkinud Arvo Alas, EPL: 2008, lk 7)

Kollase paelaga lamp

Leidsin ükskord vanakraamipoest Ikea lambijala (9.-), varjuta. Mõne aja möödudes leidsin samast poest teise koleda puust jalaga, aga sobiva, küll veidi määrdunud varjuga lambi (30.-). Jala viskasin ära ja varju puhtaks saamiseks riskisin ja pesin seda seebi ja veega. Täitsa puhtaks läks ja riie ega miski kusagilt lahti ei tulnud! Ja siis, mulle meeldivad hirmsasti väiksed värvilised tupsud, mida nüüd nii riietel kui sisustuses väga palju kasutatakse. Nii et ostsin Abakhanist ükspäev meetri sellist sidrunikollast tupsudega paela (29.- m) ja liimisin lambivarju serva. Et voilà! Olen väga rahul! Ja seda kõike vaid 68 krooni eest! :))

Kumu kilukarbid

Ema käis mul nädalavahetusel Kumus ettevõtte jõulupidu pidamas. Tehti eksursiooni, oli savist voolimise töötuba ja lisaks söödi pidurooga restoranis, kus eelroad serveeriti kilukarpides! Ühes on kartuliviilud ja koorekaste, teises heeringas ja vutimunad ja kolmandas marineeritud seened. Mmmmm! Ja crème brûlée oli ka imehea olnud.

Magus

Üks vana magus lugu aastast 1976 (see on ka "Sex and the City" kuuenda hooaja osas, kus Carry läheb Stanfordiga geiballile): Chicago "If You Leave Me Now". Seda võikski kuulama jääda :p

Pluska

Võtsin ükspäev õmblemise kätte. Ja alustasin kohe karmilt, õhkõhukese riidega. Ema küll hoiatas, et oi sellega sa näed vaeva. Nägin ka natuke. Ma pole vist elus niipalju traageldanud. Aga täitsa perfetto tuli välja! Siin ta on.

Wie Zucker zum Kaffee

Youtube´i link siin ühele armsale vanale laulule "Sa sobid minule kui suhkur kohvisse"!

Du paßt so gut zu mir wie Zucker zum Kaffee

Teatrikott

Ostsin eile Vero Modast väikse musta sädeleva peokoti. Nädala pärast lähme Estoniasse Wallenbergi vaatama ja see sündmus ju ometi väärib seda kotti :))

Ron Muecki skulptuurid

Augustis nägin ma Taanis, Aarhusi linna kunstimuuseumis skulptor Ron Muecki uskumatut skulptuuri "Poiss".

Muecki skulptuurid jäljendavad uskumatult tõetruult tegelikkust ning nähes niivõrd elutruud, pisimate detailideni "reaalset" inimest, tekib huvitav kummastav tunne. Küsimus, mis on päris ja mis mitte, kerkib eriti teravalt esile. Guugeldades leiab palju pilte ta töödest. Lisaks hiiglaslikes mõõtmetes kujudele on tal ka vähendatud suuruses skulptuure.

Siin on lingid veel mõnede piltide juurde, mis tehtud tema töödest:

Mask II (2001-2002)

Spooning Couple (2005)

In Bed (2005)

Cannellonid tuunikala ja kodujuustuga

Vaja läheb (väiksema vormi jaoks):

- cannellonisid (umbes 10-12 tk)

- 1 tuunikalakonserv (nt tuunikala vees)

- 1 karp kodujuustu

- basiilikut

- oliiviõli

Sega tuunikala ja kodujuust, lisa maitse järgi soola ja basiilikut ning veidi õli. Keeda cannellonisid umbes 4 minutit (täpne juhend tavaliselt pakendil) kuni need on veidi pehmed, kuid piisavalt tugevad, et neisse lusikaga täidist panna. Seejärel täidagi keedetud cannellonid tuunikala-kodujuustu täidisega. Aseta täidetud torud vormi, nt kaks kihti. Riivi peale juustu, nt mingit tugevama maitsega juustu või hoopis nt piima ja sulajuustu segu. Pane vorm ahju umbes 20 minutiks.

Erisaate isamaalised hetked :)

Noored laulutähed kutsuvad meid tuntud Alo Mattiiseni viisil valima, Youtube´i link on siin.

Nostalgilist grungemussi ka

Guns N´Roses, R.E.M, Cranberries, Aerosmith...

Grunged on tagasi!

Minu teismeliseaastad möödusid kunagi ka kitarri najal ja grungena. Ema rõõmuks olen küll hüljanud ruudulised seelikud ja maani sallid, aga väike grungeplika pesitseb mus siiamaani ja neid pilte vaadates hakkab südames pakitsema midagi eriti erilist :))

(Pildid ://vainandvapid.blogspot.com)

Adavere kandis sajab lund...

Tuli kohe selline lumine tunne.

Tuletorni juurde

Lugesin hiljuti Virginia Woolfi 1927. aastal ilmunud raamatut "Tuletorni juurde". Väga väga meeldis. Woolfi tekst on väga lüüriline ja sain seda lugeda jupikaupa, nagu luuletusi, vastasel juhul sai lüürikat kuidagi liiga palju. Aga siin üks mõnus lõik Malle Talveti ja Jaak Rähesoo eestikeelsest tõlkest (2005. a EPL sarja väljaandest, lk 95-96), kus kirjeldatakse ööd mahajäetud majas:

Miski ei liigutanud ei elutoas, ei söögitoas, ei trepil. Üksnes roostes hingede ning mereniiskusest paisunud uste-akende kaudu (maja oli lõpuks kauns lagunenud) hiilisid üksikud iilikesed, pärituulest lahti rebitud, ümber nurkade ja riskisid sisse tungida. Võis peaaegu kujutleda, kuidas nad sisenevad elutuppa, pärides ja imestades, lipendava tapeediribaga mängides, uudishimutsedes, kui kaua see veel ripub, millal alla kukub? siis, kergelt seinu riivates, kulgesid nad mõtlikult edasi, otsekui pärides tapeedi punastelt ja kollastelt roosidelt, kas nad ka närtsivad, ning küsitledes (leebelt, sest neil oli aega küll) puruksrebitud kirju prügikastis, lilli ja raamatuid, mis nüüd kõik olid neile avatud, neilt pärides, On nad liitlased? Või vaenlased? Kui kaua nad veel vastu peavad? ....

Edasi jätkub jutt sama mõnusalt sellest, kuidas need tuuleiilid ülakorrusele hiilivad jne.

Ciabatta oliivide ja juustuga

Tegin täna sinihallitusjuustu ja oliividega saia ja värske basiilikuga kukleid. Kunagi, kui ma Veneetsias käisin, ostsin seal pagariärist imehead oliivide ja juustuga saia ja olen selletaolist ka kodus ikka vahel järele teinud. Saiatainana kasutan üht lemmikut ciabatta-tainast, mida tehakse maitsestamata jogurtiga (ainult veega saiatainas on mu maitse jaoks liiga kuiv, jogurtiga tuleb hea pehme).

Selle hea taina jaoks läheb vaja:

3 dl maitsestamata jogurtit

3 dl vett

25 g pärmi

0,5 dl oliiviõli

2-3 tl soola

13 dl nisujahu

Soojenda veega segatud jogurt leigeks ja lahusta selles pärm. Lisa ülejäänud koostisosad. Sõtku tainas ühtlaseks. Pane sooja kohta, kata toidukilega ja lase kerkida umbes 1-1,5 tundi. Seejärel pane küpsetuspaberile, raputa jahuga üle ja lase veel puhta köögirätiku all umbes pool tundi kerkida. Küpseta 200 kraadi juures 20 min.

Täitsa lihtne šokolaadikook

Algne retsept pärit jälle Lia Virkuse ja Angeelika Kangi ja raamatust "Juustukoogid", seal sellel nimeks "Tumeda šokolaadi kook". Selle koostisosad on üsna lihtsad ja tegemine ka mõne teise koogiga võrreldes päris käkitegu.

Põhja jaoks läheb vaja:

70 g võid

1 pk Selga kakaoküpsiseid (180 g)

Massi jaoks läheb vaja

600 g Philadelphia toorjuustu

2,5 dl suhkrut

5 muna

1 tl vaniljesuhkut

300 g tumedat šokolaadi (nt Kalevi Bitter sobib hästi)

2 dl vahukoort

Vooderda koogivorm küpsetuspaberiga. Sulata või ja sega purustatud, väikesteks tükkideks muditud küpsistega. Kalla segu vormi ja vajuta ilus ühtlane põhi.

Vahusta toorjuust ja suhkur, lisa edasi vahustades ükshaaval juurde munad, lõpuks ka vaniljesuhkur. Kuumuta potis vahukoor ja sinna sisse sulata šokolaad, sega ilusaks ühtlaseks massiks. Lõpuks sega šokolaadimass juustumassi juurde ja sega ühtlaseks. Vala kogu see kraam koogipõhjale. Pane 1 tunniks ahju 150 kraadi juures, pärast tee ahjuuks paokile ja lase koogil veel tunnike ahjus olla. Seejärel, kui kook on piisavalt maha jahtunud, pane veel külmikusse seisma. Hea, kui terve öö saab seista külmikus. Nii et kui pidu tulemas, siis hea eelmisel päeval valmis teha. Et voila! Bon appetit!

P.S. Selle retsepti järgi tuleb hirmus palju seda kooki (suure ümmarguse vormi jagu). Mina tegin aga viimati nii, et jagasin kõik koostisosad kolmega ja tegin kolm korda väiksema koogi tillukeses vormis (18 cm diameeter), sellest jätkub just parasjagu väikse istumise jaoks ;) Ja nii pole hirmkallis ka. Siin pildil minu väike kook... taustal vanaisa ja semud põllul röövikuid otsimas :)

Århusi šikk

Tänud Liinale klõpsimise eest! ;)

Tõlkekild

Tõlkisin mõni aeg tagasi üht fotokaamera kasutusjuhendit, kus õpetati vee all pildistamist. Õpetati siis, et tuleb hästi paigal olla, kannatlikult fookustada jne. Ja selle kõige lõpuks oli lause:

If you get frustrated, move on to a nice, cooperative, stationary subject.

Kuldalause! Sobib igaks elujuhuks :)

Nat King Cole ja džässikuld...

Valged majad ja mustad pilved

(septembrikuus, 2009, Werneri juures)

Metsikud ploomid purgis

Väga lihtne teha! Ja mina arvasin, et moosikeetmine on hirmus keeruline... Tuleb panna alõtšad sutsu veega potti ja mõni minut kuumutada, kuni kivid viljaliha küljest lahti tulevad. Siis kivid sõela abil või käsitsi välja noppida. Puhas mass uuesti potti ja suhkrut juurde (maitse järgi, mina tegin vist umbes suhtega 1 kg alõtšasid ja 1/2 kg suhkrut, aga võib ka 1-1 teha), vahtu koorida, kuni seda tuleb, ja siis lõpuks eelnevalt nats keedetud vm steriliseeritud purkidesse. Maitselt on minu moos veidi hapukas ja värv kuldkollane, röstsaia peale imehea!!

Kopenhaageni šikk

Ühel augustikuu pärastlõunal jalutas sadamalinna promenaadil selline pitsu... ja tema uhked omanikud.

(Tänud Helenale klõpsimise eest!)

Filmid tulekul

The September Issue (klõpsa nimel ja vt treilerit)


An Education


New York, I Love You


Post Grad


500 Days of Summer


Cheri

Paper Heart

Kleidike

Topshopist.

Sügis!

Julie ja Julia

Film, mida oodata! Kokkamine ja huumor, elu valud ja võlud, Meryl Streep ja Amy Adams :) Forum Cinema kinodes alates 25. septembrist!

Värsked kartulid! Ja porgandid!

Tegin värskete kartulite ja porgandite tähistamiseks juba traditsiooniks saanud ahjurooga, kuhu panin kaht sorti värskeid kartulimugulaid, porgandeid, värsket punet, küüslauguküüsi umbes 6 tükki ja seaguljašši. Peale raputasin soola, juurde veel parasjagu oliiviõli, ja segasin kõik käega natuke läbi vormis. Siis valasin veel umbes klaasitäie vett vormi ja panin fooliumi peale ja ahju umbes tunniks. Mmmmmmmm, millised aroomid sealt tulema hakkasid!

P.S. Tegelikult on veel imehea, kui veel paar neljaks lõigatud sibulat ka juurde panna. Sibul küpseb pehmeks ja magusaks.

Enne ahju panemist...



Ja pärast...mmmmmm!

Üks vana armastus

Clã Brasil & Sivuca - Feira de Mangaio

Zetokesed

Kuldrannake vol.2

Seekord sattusime päris ehtsale kuldrannakesele Eesti põhjarannikul ühes siin praegu saladuseks jäävas kohas ;). Tänud kallile pererahvale võõrustamise eest! 

Ema imeilus kaltsuvaip

Vaiba otsad on viimistletud lillelise sitsiriidega. Super mu meelest!

Odrajahu-kohupiimakarask

1 muna

2,5 dl piima

1 tl soola

1 spl suhkrut

125 g (pool pakki) kohupiima

50 g võid

2,5 dl odrajahu

1 dl nisujahu

0,5 tl soodat

Klopi kokku muna, piim, sool ja suhkur. Vispelda juurde kohupiim. Lisa sulatatud või ja soodaga segatud jahud. Tõsta tainas küpsetuspaberiga kaetud plaadile või vormi ja aja laiali. Tainas eriti ei kerki, nii et nii paksuks kui jätad, nii paks valmis karask ka tuleb (umbes 1-2 cm paksune tuleb hea mahlane). Küpseta 175 kraadi juures 30-40 minutit, peaks minema pealt ilusaks kuldpruuniks!

P.S. järgmisel päeval, seisnud ja jahtunud karask enam nii hää pole, aga kui rösteris soojaks teha, on jälle nagu otse ahjust tulnud!

Sepasauna metsas maasikal