Täitsa lihtne šokolaadikook

Algne retsept pärit jälle Lia Virkuse ja Angeelika Kangi ja raamatust "Juustukoogid", seal sellel nimeks "Tumeda šokolaadi kook". Selle koostisosad on üsna lihtsad ja tegemine ka mõne teise koogiga võrreldes päris käkitegu.

Põhja jaoks läheb vaja:

70 g võid

1 pk Selga kakaoküpsiseid (180 g)

Massi jaoks läheb vaja

600 g Philadelphia toorjuustu

2,5 dl suhkrut

5 muna

1 tl vaniljesuhkut

300 g tumedat šokolaadi (nt Kalevi Bitter sobib hästi)

2 dl vahukoort

Vooderda koogivorm küpsetuspaberiga. Sulata või ja sega purustatud, väikesteks tükkideks muditud küpsistega. Kalla segu vormi ja vajuta ilus ühtlane põhi.

Vahusta toorjuust ja suhkur, lisa edasi vahustades ükshaaval juurde munad, lõpuks ka vaniljesuhkur. Kuumuta potis vahukoor ja sinna sisse sulata šokolaad, sega ilusaks ühtlaseks massiks. Lõpuks sega šokolaadimass juustumassi juurde ja sega ühtlaseks. Vala kogu see kraam koogipõhjale. Pane 1 tunniks ahju 150 kraadi juures, pärast tee ahjuuks paokile ja lase koogil veel tunnike ahjus olla. Seejärel, kui kook on piisavalt maha jahtunud, pane veel külmikusse seisma. Hea, kui terve öö saab seista külmikus. Nii et kui pidu tulemas, siis hea eelmisel päeval valmis teha. Et voila! Bon appetit!

P.S. Selle retsepti järgi tuleb hirmus palju seda kooki (suure ümmarguse vormi jagu). Mina tegin aga viimati nii, et jagasin kõik koostisosad kolmega ja tegin kolm korda väiksema koogi tillukeses vormis (18 cm diameeter), sellest jätkub just parasjagu väikse istumise jaoks ;) Ja nii pole hirmkallis ka. Siin pildil minu väike kook... taustal vanaisa ja semud põllul röövikuid otsimas :)

Århusi šikk

Tänud Liinale klõpsimise eest! ;)

Tõlkekild

Tõlkisin mõni aeg tagasi üht fotokaamera kasutusjuhendit, kus õpetati vee all pildistamist. Õpetati siis, et tuleb hästi paigal olla, kannatlikult fookustada jne. Ja selle kõige lõpuks oli lause:

If you get frustrated, move on to a nice, cooperative, stationary subject.

Kuldalause! Sobib igaks elujuhuks :)

Nat King Cole ja džässikuld...

Valged majad ja mustad pilved

(septembrikuus, 2009, Werneri juures)

Metsikud ploomid purgis

Väga lihtne teha! Ja mina arvasin, et moosikeetmine on hirmus keeruline... Tuleb panna alõtšad sutsu veega potti ja mõni minut kuumutada, kuni kivid viljaliha küljest lahti tulevad. Siis kivid sõela abil või käsitsi välja noppida. Puhas mass uuesti potti ja suhkrut juurde (maitse järgi, mina tegin vist umbes suhtega 1 kg alõtšasid ja 1/2 kg suhkrut, aga võib ka 1-1 teha), vahtu koorida, kuni seda tuleb, ja siis lõpuks eelnevalt nats keedetud vm steriliseeritud purkidesse. Maitselt on minu moos veidi hapukas ja värv kuldkollane, röstsaia peale imehea!!

Kopenhaageni šikk

Ühel augustikuu pärastlõunal jalutas sadamalinna promenaadil selline pitsu... ja tema uhked omanikud.

(Tänud Helenale klõpsimise eest!)

Filmid tulekul

The September Issue (klõpsa nimel ja vt treilerit)


An Education


New York, I Love You


Post Grad


500 Days of Summer


Cheri

Paper Heart

Kleidike

Topshopist.

Sügis!

Julie ja Julia

Film, mida oodata! Kokkamine ja huumor, elu valud ja võlud, Meryl Streep ja Amy Adams :) Forum Cinema kinodes alates 25. septembrist!

Värsked kartulid! Ja porgandid!

Tegin värskete kartulite ja porgandite tähistamiseks juba traditsiooniks saanud ahjurooga, kuhu panin kaht sorti värskeid kartulimugulaid, porgandeid, värsket punet, küüslauguküüsi umbes 6 tükki ja seaguljašši. Peale raputasin soola, juurde veel parasjagu oliiviõli, ja segasin kõik käega natuke läbi vormis. Siis valasin veel umbes klaasitäie vett vormi ja panin fooliumi peale ja ahju umbes tunniks. Mmmmmmmm, millised aroomid sealt tulema hakkasid!

P.S. Tegelikult on veel imehea, kui veel paar neljaks lõigatud sibulat ka juurde panna. Sibul küpseb pehmeks ja magusaks.

Enne ahju panemist...



Ja pärast...mmmmmm!

Üks vana armastus

Clã Brasil & Sivuca - Feira de Mangaio

Zetokesed

Kuldrannake vol.2

Seekord sattusime päris ehtsale kuldrannakesele Eesti põhjarannikul ühes siin praegu saladuseks jäävas kohas ;). Tänud kallile pererahvale võõrustamise eest! 

Ema imeilus kaltsuvaip

Vaiba otsad on viimistletud lillelise sitsiriidega. Super mu meelest!

Odrajahu-kohupiimakarask

1 muna

2,5 dl piima

1 tl soola

1 spl suhkrut

125 g (pool pakki) kohupiima

50 g võid

2,5 dl odrajahu

1 dl nisujahu

0,5 tl soodat

Klopi kokku muna, piim, sool ja suhkur. Vispelda juurde kohupiim. Lisa sulatatud või ja soodaga segatud jahud. Tõsta tainas küpsetuspaberiga kaetud plaadile või vormi ja aja laiali. Tainas eriti ei kerki, nii et nii paksuks kui jätad, nii paks valmis karask ka tuleb (umbes 1-2 cm paksune tuleb hea mahlane). Küpseta 175 kraadi juures 30-40 minutit, peaks minema pealt ilusaks kuldpruuniks!

P.S. järgmisel päeval, seisnud ja jahtunud karask enam nii hää pole, aga kui rösteris soojaks teha, on jälle nagu otse ahjust tulnud!

Sepasauna metsas maasikal

Ryan Adamsi "When the Stars Go Blue"

Sellest laulust on ka veel väga võluv kaver The Corrsi ja Bono esituses.

Pidu, pidu, laulupidu!

 Ja nii me tegime laineid...

(Foto: Ruts)

All summer long

Ja pidades meeles vennakest, kes Ameerika avarustes ringi vurab...

Lohutuslaul suvisele linnainimesele

Ja kes tahab kaasa laulda....

Cerco l'estate tutto l'anno
e all'improvviso eccola qua.
Lei è partita per le spiagge
e sono solo quassù in città,
sento fischiare sopra i tetti
un aeroplano che se ne va.
Azzurro,
il pomeriggio è troppo azzurro
e lungo per me.
Mi accorgo
di non avere più risorse,
senza di te,
e allora
io quasi quasi prendo il treno
e vengo, vengo da te,
ma il treno dei desideri
nei miei pensieri all'incontrario va.
Sembra quand'ero all'oratorio,
con tanto sole, tanti anni fa.
Quelle domeniche da solo
in un cortile, a passeggiar...
ora mi annoio più di allora,
neanche un prete per chiacchierar...
Azzurro,
il pomeriggio è troppo azzurro
e lungo per me.
Mi accorgo
di non avere più risorse,
senza di te,
e allora
io quasi quasi prendo il treno
e vengo, vengo da te,
ma il treno dei desideri
nei miei pensieri all'incontrario va.
Cerco un po' d'Africa in giardino,
tra l'oleandro e il baobab,
come facevo da bambino,
ma qui c'è gente, non si può più,
stanno innaffiando le tue rose,
non c'è il leone, chissà dov'è...
Azzurro,
il pomeriggio è troppo azzurro
e lungo per me.
Mi accorgo
di non avere più risorse,
senza di te,
e allora
io quasi quasi prendo il treno
e vengo, vengo da te,
ma il treno dei desideri
nei miei pensieri all'incontrario va. 

Room Eleven

Laulavad enamuse ajast inglise keeles, aga kõlab nagu prantsuse keeles :)

Võidupüha ja jaanid

... olid sinimustvalged ja päikselised!

Ja kuna suurem seltskond sööjaid oli käest võtta, sain jälle kokaraamatut katsetada. Tegin juustukooki Lia Virkuse ja Angeelika Kangi raamatust "Juustukoogid", seekord võtsin Ameerika juustukoogi retsepti. Hirmus rammus, aga hea :) Tegin asja veel pidulisemaks ja panin koogi peale maasikaid ja sulatatud shokolaadi. Tuli imeahea, no lausa sulas suus!

Suur kilu-munapirukas

Mulle meeldivad väga Werneri väiksed lehttaignal kilu-munapirukad, aga taina alt välja jääv muna on neil alati kummiseks küpsenud, niisiis mõtlesin, et äkki prooviks kodus teha suure piruka, mis pealt ka üleni tainaga kaetud. Proovisingi seda täna teha, tuli väga hea, sööjad ainult kiitsid! Peale kilu ja muna lisasin pirukasse ka veel värskeid spinatilehti, mis meil juba üsna parajaks on aias sirgunud.

Vaja läheb:

- pakk lehttainast (nt Pere Leiva oma on hea)

- pakk vürtsikilu

- umbes kolm keedetud muna (oleneb kui peeneks viilutada)

- spinatilehti vastavalt soovile

Võta lahtikäiv koogivorm ja vooderda küpsetuspaberiga, lõika vormi põhja suurune lehttaigna tükk ja pane vormi. Eelküpseta suht kuumas ahjus, nii et kergelt küpsenud paistab ja siis võta välja. Lao vormi taina peale spinatilehed (mina panin niipalju, et kattis täpselt põhja ära, aga oleks võinud kolm korda rohkem panna, kui oleks kusagilt võtta olnud, need jäid valmis pirukas väga mõnusad). Seejärel lao spinatilehtede peale vürtsikilu fileed ja kilude peale keedetud muna viilud. Soola pole vaja, kilud ise juba soolased. Ja kõige peale pane jällegi vormi põhja kujuline ring lehttainast (et õhk paremini läbi pääseks, tee noaga lõiked sisse). Mina ei viitsinud muna ega millegagi pealt pintseldada, aga eks ta veel ilusam tuleks, kui seda teha...

P.S. Nüüd hiljem korduva tegemise käigus olen tähele pannud, et veel parem tuleb, kui panna munade kiht alla ja kilud peale, siis ei jää põhi nii niiske.

Sain ükspäev omale kokaraamatu "Pirukad 2" sarjast "100 rooga", mille autoriteks Angeelika Kang ja Lia Virkus. Väga asjalik ja inspireeriv tundub.

Ema on mul hakkaja kangakuduja. Minu täielik lemmik on see sinise-punase triibuline linane kangas, millest ta tegi ühele vanakraamipoest ostetud toolile padja.

Kuldrannake

Ajakirjas Sunset on juttu pisikesest potti rajatud rannalapist. Selle peale tuli mul kohe meelde Kärdu supika rõdul olnud minibeach, kuhu see küll kadus?

Foto: Rob D. Brodman

Imekerge salat

Ükspäev olin kodus, kõht tühi, pood kaugel. Vaatasin siis külmkapis ringi, seal haigutavas tühjuses luusisid ringi pool värsket kurki, üks pott rohelist salatit ja tükk padano juustu. Ega häda ei anna häbeneda... asusin nendest komponentidest salatit meisterdama: lõikasin kurgi poolikuteks viiludeks, rebisin salatilehed parajateks tükkideks, riivisin juurde väikse peotäie peenemat sorti padano-laaste ja segasin selle kõik läbi paari sortsu oliiviõli ja tibakese soolaga. Tulemus sai imemaitsev! 

P.S. Teinekord tummisema kõhutäie saamiseks olen sinna lisanud veel praetud broilerifilee tükid. Aga üldiselt armastan ma seda algset varianti  isegi vist rohkem :p