pühapäev, 1. mai 2016
reede, 29. aprill 2016
neljapäev, 28. aprill 2016
laupäev, 23. aprill 2016
pühapäev, 17. aprill 2016
laupäev, 9. aprill 2016
neljapäev, 7. aprill 2016
esmaspäev, 4. aprill 2016
pühapäev, 3. aprill 2016
Kakao... kaerapiimaga!
Massloomapidamine on keskkonda kurnav. Lood lihtsalt on nii. Kookos-, madli- ja sojapiim aga ei tundu mulle lahendus. Ka nende masskasvatamine põhjustab maailma ökosüsteemides suuri probleeme. Pealegi ei kasva kookos, mandlid ega soja siin meie juures, vaid tuuakse siia tonnide viisi naftakütuseid põletades kaugetelt maadelt.
Kaer kasvab aga siinsamas ka meie põldudel. Ja kaerast tehakse samuti "piima". Kohvi peale ma muud head peale lehmapiima pole suutnud leida, aga avastasin pooleldi juhuslikult, et kuum kakao maitseb kaerapiimaga lihtsalt imeliselt! Minu arvates palju pareminigi, kui lehmapiimaga tehtud kakao. Seega ostan nüüd kakao tegemiseks alati just kaerapiima. Kaerapiimaga tehtud kakao tuleb eriliselt kreemine ja küllusliku maitsega. Nii et elagu taimne kaerapiim!
Kuum kakaojook kaerapiimaga.
1 tassi jaoks läheb vaja
- tassitäis kaerapiima (nt siinsamas meie maailmajaos üle mere Rootsis toodetav Oatly kaerapiim, müüakse nt Rimis)
- paar tl kakaopulbrit
- 1 tl suhkrut
- tiba soola
- kardemoni, kaneeli, tšillit vm kuivatatud ja jahvatatud lemmikvürtse
Aja kaerapiim pliidil potis parajalt kuumaks. Pane tassi valmis kakao, suhkur, sool (ja vürtsid), vala peale sorts kuuma kaerapiima ja sega kõik ühtlaseks pastaks. Vala juurde ülejäänud kuum piim ja sega kõik läbi. Et voilà'!
pühapäev, 13. märts 2016
pühapäev, 6. märts 2016
teisipäev, 1. märts 2016
pühapäev, 28. veebruar 2016
esmaspäev, 8. veebruar 2016
Augustiöö
Eka käskis kirjutada: Yksteisse atmunud / Krt kir novelle / Nii plju head lhb siin cahtis kaduma. Ma siis kirjutasin. Et mitte ära unustada.
Oli augustikuu. Pärast karvamütsisuve oli lõpuks saabunud kuumalaine ja tARTuFF. Päeviti laisklesime rannas ja sõime vaarikaid, ujusime pruunis ja pehmes jõevees, mis enam kedagi ei jahutanud. Õhtuti võis meid leida keset vanalinna hiiglasliku täispuhutud ekraaniga platsilt, kus toetasime oma päiksest ja kaldaliivast karedaks muutunud varbaid munakividele ja vaatasime armastusfilme.
Ühel neist õhtutest, kui Liisa Saksamaalt külas oli, kogunes seltskond noori augustitartlasi X tänava maja hoovi. See polnud lihtsalt üks tavaline Tartu hoov parkivate autode, kasside ja puukuuridega (kuigi kass ja puukuur olid täiesti olemas). Ei, see oli suur ja avar põlispuudega esimese vabariigi aiapidusid mäletav hoov, mille majapoolses otsas akende all istus vaikides kivist aiaga piiratud muruterrass. Sinna terrassi servale suure tamme alla oli suveks tõstetud pikk laud ja pingid, kuhu seltskond tol õhtul koguneski. Oli reede või esmaspäev? Kes teab. Nädalapäevi ei mäleta suvel keegi.
Mina olin paari tänava jagu eemal oma hrušovkakorteris diivani peal, vihane, turris ja kurvameelne. Seltskonnas oli keegi, kes oli vastupidiselt mu lootustele kuu aja eest taaskord pikkade blondide juustega naist taevani kiitnud ning seejärel ära Prantsusmaale lennanud. Tahtsin rohkem väärt ja uhkelt solvunud olla. Ollagi üksi ja vihane, turris ja kurvameelne. Aga siis, pärast juutuubidiskot ühele läksin hoopis tagatuppa, tõmbasin selga pika kleidi, värvisin varbaküüned ploomilillaks ja lükkasin sandaalid sinna otsa. Võtsin nurgapoest pudeli valget veini ning astusin suurt ja rasket pruuniks värvitud puuväravat lahti tõugates pooljonnisena rohelisse aeda.
Kõik olid kohal. Olijaid tuli iga veerandtunniga juurdegi. Toit sai kiiresti otsa ja vaagnad tühjaks, kuid degusteeritavaid pudeleid otsiti kapi otsast iga natukese aja tagant muudkui juurde. Lõuna-Euroopast naasnud seikleja saatis vahetevahel teisest lauaotsast uudishimulikke naeratusi. Ignoreerisin. Jõin palju veini. ME jõime palju veini. Naersime, naersime palju ning kuulasime nutitelefonist Carley Rae Jepseni pophitti ai riili-riili-riili laik ju, mille videos laulis neid paduausaid sõnu nakatavalt Hollywoodi vanameister Tom Hanks ise. Veini sai niipalju, et pärast roheluses söömist ja joomist ning videvikuvalguses Joonase toas tantsimist suundusime kümne või rohkemakesi õhtusuminast soojale linnaplatsile. Südaöise seansi kavas oli Prantsuse uue laine filmiteos hullunud Pierot'st. Kõik joovastunult vintis ja üksteisesse armunud leidsime endile kohad kahte ritta festivali mustas plasttoolide meres. Joonas ei saanud muud moodi, kui pidi ikka ja jälle tagareast enda ees istuvale Laurile kaela langema ning teda sõpruses sülelema, sest oli nii õnnelik. Mina olin sattunud toolile Lauri ja Miku vahel. Jagasime kolmekesi üht sinipunast pleedi ja muudkui lobisesime ja lõkerdasime ning segasime kõiki teisi, sest ekraan ja film jäid meie rõõmu jaoks liiga kitsaks. Ja siis uinutas suur suveöö meid tasakesi magama...
Pilt: Ringa
Kõik olid kohal. Olijaid tuli iga veerandtunniga juurdegi. Toit sai kiiresti otsa ja vaagnad tühjaks, kuid degusteeritavaid pudeleid otsiti kapi otsast iga natukese aja tagant muudkui juurde. Lõuna-Euroopast naasnud seikleja saatis vahetevahel teisest lauaotsast uudishimulikke naeratusi. Ignoreerisin. Jõin palju veini. ME jõime palju veini. Naersime, naersime palju ning kuulasime nutitelefonist Carley Rae Jepseni pophitti ai riili-riili-riili laik ju, mille videos laulis neid paduausaid sõnu nakatavalt Hollywoodi vanameister Tom Hanks ise. Veini sai niipalju, et pärast roheluses söömist ja joomist ning videvikuvalguses Joonase toas tantsimist suundusime kümne või rohkemakesi õhtusuminast soojale linnaplatsile. Südaöise seansi kavas oli Prantsuse uue laine filmiteos hullunud Pierot'st. Kõik joovastunult vintis ja üksteisesse armunud leidsime endile kohad kahte ritta festivali mustas plasttoolide meres. Joonas ei saanud muud moodi, kui pidi ikka ja jälle tagareast enda ees istuvale Laurile kaela langema ning teda sõpruses sülelema, sest oli nii õnnelik. Mina olin sattunud toolile Lauri ja Miku vahel. Jagasime kolmekesi üht sinipunast pleedi ja muudkui lobisesime ja lõkerdasime ning segasime kõiki teisi, sest ekraan ja film jäid meie rõõmu jaoks liiga kitsaks. Ja siis uinutas suur suveöö meid tasakesi magama...
pühapäev, 7. veebruar 2016
Sõõm valgust ja värsket õhku
Pilt: freepeople.com
See Feisti "Mushaboomi" varajane video on nagu märtsikuu, valgust ja tärkamist täis. Mu lemmik kevadevideo ever :)
Pilt: asos.com
reede, 29. jaanuar 2016
kolmapäev, 27. jaanuar 2016
Suure sula pirukas
Õues on suur sula. Kuu aega kestnud jääaeg sai hävitava lõpu. Õues ringiliikujaid valitseb äärmine ettevaatlikkus ja meeletu kaos. Maanteekraavid on täis sinna uisutanud autosid. Linnatänavatel komberdavad taevast sadavatest purikatest ja taldade all kiiskavast jääst kabuhirmul kodanikud. Teekond punktist A punkti B pole kellelegi praegu naljaasi.
Mina aga leidsin sügavkülmast tüki lehttainast. Ostsin juurde ühe suure pirni, tüki brie-juustu ja ingverit ning tegin suure sula piruka :)
- lehttainast
- pirni
- brie-juustu
- värsket ingverit
- tükike võid, praadimisõli, suhkrut
- tüümiani
Laota lehttainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile või lahtikäivasse koogivormi. Voldi servad veidi üles ja pista ahju eelküpsema (nii u 200 kraadi juurde nii u 10 minutiks).
Pane tükike võid pannile, lisa tilgake küpsetusõli, et või kõrbema ei läheks. Koori paarisentimeetrine jupp ingverit ja riivi peene riiviga. Pane ingver pannile, lisa lusikatäis suhkrut ja kuumuta kõike, kuni tekib karamelline kaste. Lõika pirn viiludeks ja pane pannile. Kuumuta veidi, aga mitte liiga palju, et pirn pudedaks ei muutuks.
Võta ahjust eelküpsenud tainas. Vala pirnitükid koos karamellijäänustega taignale. Laota peale brie-juustu tükikesi ja raputa kõige peale tüümiani. Pane pirukas tagasi ahju ja küpseta, kuni tainas on valmis.
P.S. Mulle maitseb pirukas isegi rohkem jahtunult kui soojalt.
P.S. Mulle maitseb pirukas isegi rohkem jahtunult kui soojalt.
pühapäev, 24. jaanuar 2016
Nothern Exposure
24. jaanuar 2016. Laevaga Läänemerel tagasiteel Stockholmist: lumetorm.
Algus/minek.
Kohalolek.
laupäev, 23. jaanuar 2016
Uue aasta muusika
Jüri Pootsmann "Aga siis"
First Aid Kit "Emmylou"
Feist "New Torch"
Feist "Tout doucement"
Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi "Tule kui leebe tuul"
First Aid Kit "Emmylou"
Feist "New Torch"
Feist "Tout doucement"
Lenna Kuurmaa ja Märt Avandi "Tule kui leebe tuul"
neljapäev, 21. jaanuar 2016
teisipäev, 19. jaanuar 2016
Jaanuarisalat
Leidsin Kaubamaja toidupoest räimi. Neid ei leia sealt mitte iga päev, seega on täna veidi erilisem päev. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Pikemat juttu tuleb hoopis ühest salatist.
Vaja läheb:
- tomatit
- kurki
- musti oliive
- avokaadot
- soola, pipart, oliiviõli
Tükelda juurviljad-puuviljad meelepärase suurusega tükkideks. Raputa peale soola ja pipart, lisa veidi oliiviõli ja sega läbi. Ja saad värske (tomat ja kurk!), aga tummise (avokaado ja oliivid!) salati.
Vaja läheb:
- tomatit
- kurki
- musti oliive
- avokaadot
- soola, pipart, oliiviõli
Tükelda juurviljad-puuviljad meelepärase suurusega tükkideks. Raputa peale soola ja pipart, lisa veidi oliiviõli ja sega läbi. Ja saad värske (tomat ja kurk!), aga tummise (avokaado ja oliivid!) salati.
Tellimine:
Postitused (Atom)