Kass läks üle silla

teisipäev, 13. juuli 2010

reede, 9. juuli 2010

neljapäev, 8. juuli 2010

Eestimaised viinamarjad

...muudkui paisuvad nende troopiliste suvepäevade jooksul. Sel sügisel on lootus täitsa korralikku saaki saada :)

Tädi tõi mulle täna kaltsukatiirult tulles imeilusa roosilise kleidi. Sobib selga nagu valatud! Muidu ma eriline rooside austaja pole, aga see on juba nii roosiline, et pole võimalik vastu panna. Imeilus!!!

Puhkus Pärnus

Käisime ükspäev mademoiselle´iga Pärnus suvitamas. Kuna olin autoga, vedasin kaasa ka suure riidest päiksevarju ja see oli nii hea mõte! Selle all võib tõesti terve päeva rannas lebotada. Oli väga väga mõnus päev!

Õhtupoolikul tahtsime Supelsakstes keha kinnitada, kuid teenindajad kahjuks seekord meie juurde ei jõudnudki. Päris arusaamatu oli see tegelikult, kuna kohvik oli pooltühi. Pärast vist isegi enam kui poolt tundi ootamist otsustasime lahkuda ja sõime hoopis teada-tuntud Steffanis pitsat. Pilti ma aga Supelsakstes siiski tegin ja eelmine kord seal käies oli meil ka väga lahke ja usin teenindaja. Mina sõin tookord rannakarpe tomati, koore ja valge veini kastmes (95.-), teised sõid koorest pastat sealiha ja päiksekuivatatud tomatiga (95.-) ning sooja salatit juurviljade, ahjukartulite ja sealihaga (95.-). Kõik oli väga hea! Kuna kõht sai hirmus täis, võtsime magustoidu, kirsikoogi, kolme peale. Kook oli lihtne, aga aus ning kolme peale täpselt paras.

Kohvik asub Supeluse ja Nikolai tänava nurgal (aadress on Nikolai 3a), kohviku kodulehte, kust leiab ka menüü, vt siit.

Tuuleveski

Seidlas (mis asub Järvamaal, Albu vallas, Mäost 20 km Rakvere poole) käies astusime ka läbi äsja taastatud Seidla tuulikust. Tegu on haruldase 18. sajandist pärit hollandi tüüpi tuulikuga. Tuuliku kohta lähemalt saad lugeda siit. Veskimees (oli ta päris mölder?) rääkis, et inimesed küsivad muudkui tuulikus jahvatatud jahu järele ja et pärast pikki katsetusi on nad nüüd ka soovitud jahukvaliteedi saavutanud ja vist oli juttu isegi oma leiva küpsetamise plaanist.

Laat

Käisime laupäeval Seidlas vanavara laadal. Laat toimub igal aastal juuli esimesel laupäeval (lisateavet leiad siit). See oli meil juba kolmas kord ja jälle väga tore! Ilm oli ilus ja melu mõnus. Kõige põnevam on see, kui müüjad hakkavad oma asjadest lugusid pajatama ja igasugu imelike riistapuude kohta selgitusi andma, et milleks midagi vanasti ikka kasutati. Isa ostis omale vana palgikoorija, mida tal just oma puutööplaanide juures täitsa praktiliselt vaja on.

Mina soetasin omale ühe väikse armsa fotoalbumi, kus sees ka paarkümmend vana fotot. Fotod paistavad olevat tehtud merel purjekaga sõites. Kus täpselt need tehtud on, mina öelda ei oska, võib-olla mõni laevade tundja saaks aru. Ühelt pildilt paistab aga pankrannik, nii et äkki on Eesti põhjaranniku läheduses? Fotode taha ka midagi kirjutatud pole.

Veel kauplesin omale laheda Eesti või kasti, kus hea nt ajakirju vms hoida. Eesti või oli ju munade kõrval esimese vabariigi ajal tähtis ekspordiartikkel, mida müüdi näiteks palju Inglismaale. Ka minu kastil on ilusad inglisekeelsed kirjad peal. Kasti läks 25,4 kg võid ja minu kasti reg. nr on 63 :) Lisaks andis üks lõbus laadamüüja meie käes juba üht kasti nähes meile niisama muidu veel ühe Eesti või kasti külje. Aitäh!! Seda on tore näiteks kuhugi köögiseinale riputada.

laupäev, 19. juuni 2010

Suvi

Kahjuks ma peale koti (Accessorize) jälle ei mäleta, kust miski pärit on.

neljapäev, 17. juuni 2010

Õhuline

kolmapäev, 16. juuni 2010

Munford and Sons

Avastasin enda jaoks uue bändi ja olen täiesti hooked! ehk siis lõa otsas :) Munford and Sons. Millised rütmid ja millised poisid! Nende kohta on kirjutatud:

Four young men from West London in their early twenties, they have fire in their bellies, romance in their hearts, and rapture in their masterful, melancholy voices (allikas).

Ja tõesti, nii on. Siin paar laulu:

Palabra de honor

Ostsin eile ühe suvekleidikese, mis ainult ausõna (palabra de honor) peal seljas püsib, nagu ütlevad hispaanlased selliste õlapaelteta kleitide kohta :)

Kleit on pärit ühest poest, mille nimest ma kunagi teadlik polnud, kuid mis asub Tartu kaubamajas Vero Moda kõrval, selline tiinekate pood, kus rõivad üldiselt hästi pastelsete ja tahmaste värvidega. Nagu kleidi hinnalipikult selgub, on poe nimi House.

Mu kõrvalkabiinis oli prooviruumides tüdruk, kelle juurde tuli nähtavasti ta kutt vms, kes hakkas kohe enenergiliselt tüdruku riideid kommenteerima, et miks sa alati ostad sellist värvi asju? (Nähtavasti tuhme värvi siis vist, sest seal poes on enamasti sellised.) Miks sa ei osta oranži või punast värvi? Osta värvilisi! Mu vend räägib alati sama juttu, kui talt vahel nõu olen küsinud, kui valida oli halli ja punase vahel, siis ikka punane :)

teisipäev, 15. juuni 2010

Piparmündipastillid

Käisime mademoiselle´iga eile botaanikaaias jalutamas ja tagumise värava juurest avanes äkitselt vaade Supilinna Oa tänavale, kus asub üks ökopood. Tegimegi siis väikse kõrvalepõike sinna. Väga tore pood! Suur valik igasugu häid asju söögist ja joogist kreemide ja värvipliiatsiteni. Soetasin sealt omale muu hulgas karbi piparmündipastille.

neljapäev, 10. juuni 2010

Preen

Veel üks kaltsuka-aare. Kunagi kusagilt leidsin sellise Preeni pluusi. Tehtud mõnusast õhukesest roosast trikotaažist.

Preen on briti päritolu, kuid tavaliselt New Yorgi moenädalal esinev rõivavalmistaja, mille taga on disaineripaar Justin Thornton ja Thea Bregazzi. Preeni uusimat kevadkollektsiooni saab näha siin.

FP

FP öeldakse isamaa tütarde akadeemilise organisatsiooni kohta, aga FP öeldakse ka ühe toreda USA-s tegutseva vabade inimeste riiete valmistaja Free People´i kohta! Kunagi ammu ühest Türi kaltsukast leidsin sellise FP pluusi. See on päris haruldane leid, kuna FP rõivaid Euroopas ei müüda. Ja väga ilus pealaekauba :)

Free People´il on alati väga inspireerivad kataloogid. Stiil on neil suht hipilik. Vaadata saad siit.

kolmapäev, 9. juuni 2010

Surfer bliss

NB! Ennekõike vaatamiseks :)

Hommik

Üks ilus härmas hommik sügisel. Laual apelsinimahl, röstsai pasteedi ja tomatiga ja kuum piimakohv.

Kana oliivide ja sidruniga

Üks Selveri retsept, mida ükspäev katsetasin, oli kana oliivide ja sidruniga. Täitsa huvitav, ja kana jäi imehea pehme. Kõige hurmavam oli asja juures tüümiani lõhn, mmmm!

Vaja läheb (2-le):

- õli

- 2 broilerifileetükki

- pool sidrunit

- 1 sibul

- 2 küüslauguküünt

- purk rohelisi (soovitatavalt kividega) oliive (kivideta kipuvad liiga puruks minema pika haudumise peale, aga kõlbavad kah)

- 2,5 dl kanapuljongit

- näputäis kuivatatud tüümiani või muidugi peotäis värsket, kui käepärast on

- musta pipart

- soola

Maitsesta kanafileed soola ja pipraga ning pruunista pannil õlis mõlemalt poolt veidi (u 3 min ühelt poolt). Tõsta pannilt ära ootele. Haki sibul ja küüslauk, kuumuta samal pannil, lisa juurde oliivid ja puljong, keeda tasasel tulel 10 min. Seejärel tõsta pannile ka kanafileed, puista peale tüümian. Keeda kaane all 15 min (kuni kana küps on). Lõpuks pigista sidrunist mahl kõigele muule juurde. Söö nt koos riisiga, nagu mina :)

Käsitöö

Tegin veel mõned käepaelad ükspäev:

Mu lemmik on kõige alumine, mis läks ära kingiks. Pean endale ka ruttu veel ühe tegema! Nii et ei mingit one-of-a-kind käsitööd :))

Roosa kilekott

... leidsin Hotist. Paistab pooleldi läbi, on hea suur, sisse mahub kõik pudi-padi ja terve murul pikutamise tekk!

Tartu ühel õhtupoolikul

Vt pilti ka suurelt! Tuleb tunne nagu oleks just sealsamas tänaval.

kolmapäev, 17. veebruar 2010

Põllumeeste naljad

Mu isale, kes on põllumees, saadetakse aeg-ajalt ikka igasugu põllupidamisega seotud ettevõtete poolt mitmesugu meeneid. Seekord oli ühel kalendril kaasas selline kleepekate leht, millel mitmesugused taluniku jaoks olulised sündmused, mida ta siis kalendrisse sobivatele päevadele saab kleepida. Oluline on näiteks "kartulivõtu algus", "õlita mootorit", aga ka "seenemets ootab", "lõikuspidu" ja "nägin imelikku und" :)))

kolmapäev, 10. veebruar 2010

Les macarons

Ikka ja jälle leian ma mõnest ilusa elu blogist makroonide järgi õhkamist. Mõtlesin juba tükk aega, et mis imeasjad need küll on. Ja nüüd tänu ühele kenale mademoiselle´ile sain ka ise neid nüüd proovida :) Esiteks Luxembourgi omasid. Olid natuke üllatus. Arvasin piltide järgi, et makroonid on pehmemad. Värvid aga olid imeilusad ja lõhnad imehead. Ja siis paar päeva tagasi saabusid otse Pariisist väiksesse puust linna kurikuulsad päris Ladurée kohviku makroonid. Oi need olid head! Eriti meeldis mulle vaarika oma. Lihtsalt sulas suus. Peal ja all on veidi krõbe besee ja keskel imehea hapukas keedis. Terve tuba oli veel tükk aega pärast nende haihtumist imehead lõhna täis. Nüüd ma saan aru küll, miks neist hullutakse!

Uhked Ladurée makroonid: