Sattusin mingi aeg tagasi Tartu Loomemajanduskeskuse disainiturule "Kellawärk" ja tõin sealt koju Olivia Osiku illustratsioonidega kaardid.
neljapäev, 29. detsember 2011
2 x vene postmodernismi
Hiljuti soovitas õppejõud loengus Jerofejevit ja Rubinsteini. Soovitan edasi!
Lev Rubinstein (lähemalt saab temast lugeda nt siit...) kirjutab oma teosed kartoteegikaartidele, mida nüüd on avaldatud ka raamatutena. Iga kartoteegikaart on tal nummerdatud. Ülle Pärli sõnul oli selle kohta ka omal ajal lõbus kuulujutt, et kui KGB Rubinsteini korterit puistamas käis, olid nad nõutud, et ei leidnud eeskirjast lähtudes kompromiteerivat kirjandust, st ei lendlehti ega raamatuid, olid tühipaljad klassifitseerumatud kartoteegikaardid. Keegi vihastunud KGB-lane olevat siis nende kaartide peale käratanud: "Miks pole köidetud!?"
"Kartoteegid" (Ninniku, 2003, tõlkinud Aare Pilv):
NIMETU SÜNDMUS
1. Absoluutselt võimatu.
2. Kuidagi pole võimalik.
3. Võimatu.
4. Võib-olla kunagi.
5. Kunagi.
6. Pärastpoole.
7. Veel mitte.
8. Mitte praegu.
9. Ja mitte praegu.
10. Ja ka praegu mitte.
11. Võimalik, et varsti.
12. Ilmselt varsti.
13. Päris varsti.
14. Võimalik, et varem, kui oodata võib.
15. Juba varsti.
16. Kohe-kohe.
17. Nüüd kohe.
18. Tähelepanu!
19. Nüüd!
20. Ongi kõik.
21. Läbi.
Venedikt Jerofejevi "Moskva-Petuški" (Tänapäev, 1999, tõlkinud Ott Arder):
Läksin paremale, veidi taarudes külmast ja murest, jah, just, külmast ja murest. Oh seda hommikust ängi mu hingel! oh illusioonide armetust! oh paratamatust! Mida küll on selles ängis rohkem, selles ängis, millele keegi pole veel osanud nime anda – kas halvatust või iiveldust? närvipinget või hullu hingevalu? Kui aga kõike on ühepalju, siis kas sisaldab see ühtekokku rohkem külmakangestust või palavikku? (lk 8)
Kuidas nüüd tuleks käituda? Kas pean olema hellitavalt õrn või kütkestavalt jõhker? Tont neid teab, ma pole kunagi osanud ohjata hetke, mil nokastanud naine võb täispöörde teha!... Ja ega ma naisi ausalt öelda enne kuigivõrd tundnudki, ei nokastanuid, ei kaineid. Ma jälitasin neid mõttes, aga kui olin mõnd kätte saamas, seiskus mu hirmunud süda. Mõtteid tekkis, kuid puudusid kindlad kavatsused. Kui tekkisid kindlad kavatsused, kadus igasugune mõte, ja kuidas ma oma südames neid ka ei ihaldanud, tõrkus kohkunud mõte ihadele järele andmast. (lk 44)
Juhtus, muidugi juhtus ka seda, et ta sapiseks läks, aga see kõik oli puhas jama, kõik see teenis rohkem enesekaitse huvisid või johtus migitest naiselikest vaistudest, millest mul õiget aimu pole. Igatahes, kui olin ta lõplikult katki hammustanud, ei leidnud ma temas mürki mitte üks raas, leidsin vaid vaarikad rõõsas koores. (lk 45)
Tont teab, mis žanris ma küll Petuškisse jõuan... Moskvast peale on olnud aina filosoofilised esseed ja memuaarid, luuletused proosas nagu Ivan Turgenevil... Nüüd algab kriminull... Ma vaatasin sumadani kaane alla: on seal kõik alles? Kõik oli alles. Aga kus siis ometi on need sada grammi? Keda püüda? (lk 60)
Kui ma ükskord suren, ja ma suren väga varsti, ma tean, et suren, suutmata seda ilma vastu võtta, kuigi olen teda tunda saanud lähedalt ja kaugelt, seest ja väljast, aga kui ma suren teda vastu võtmata ja Tema minult küsib: "Kas sul oli seal hea? Või oli sul halb?" Siis ma vaikin, löön silmad maha ja vaikin. See suutmatus sõnagi öelda on tuttav kõigile, kes on põdenud mitmepäevast rasket pohmelust. Sest kas pole inimese elu lihtsalt hinge hetkeline vintisolek ja kanapimedus? Meie kõik oleme justkui purjus, ainult igaüks omamoodi, üks on võtnud rohkem, teine vähem. Ja kuidas just kellelegi mõjub: üks naerab ilmale näkku, teine nutab ta rinna najal. Üks on juba oksendanud ja tal on kergem, teist alles hakkab oksele ajama. (lk 131)
Ja ära tasub veel märkida kindlasti peatükk "33. Kilomeeter-Elektrougli", kus räägitakse luksumise uurimisest ;)
Paberhelves
Paar päeva enne jõule oli meil Tiigi tänava Õnnelikus Juhuses poemüüjaga workshop, kus ta avaldas paberi helbeks väänamise saladusi...
teisipäev, 20. detsember 2011
Despedidas
Eile oli päev täis headaegasid, despedidasid ja goodbyesid... Kõik see käis suure söögi ja joogi saatel, tegi meele nostalgiliseks ja lõppes soojade embustega.
Teel esmaspäevaõhtusesse Treppi, kui lörtsi ja vihma peksis vastu akna- ja prilliklaase ning tuul ähvardas mind salliga koos lõplikult ära viia...
Hott Hot
Leidsin ükspäev Hotist sellise eriti ägeda ülaosa (muud sõna ei oska nagu kasutada :), vb ka korsett?), imekombel täiesti paras, nagu selga valatud, peal pärleid ja silt "Made in Indonesia".
esmaspäev, 12. detsember 2011
Ringa, Tartu soovis sulle palju õnne!
Me sõbral Rinksil oli novembris sünnipäev ja sel puhul soovis terve Tartu palju õnne!
See oli kummaline õhtu, kui ma ühes viimsete krabisevate puulehtedega mööda tuulise ja pimeda Taaralinna kõrtse kolasin ja tühjuses igavlevatelt teisipäevaõhtustelt kõrtsmikelt tervitussõnu korjasin...
See oli kummaline õhtu, kui ma ühes viimsete krabisevate puulehtedega mööda tuulise ja pimeda Taaralinna kõrtse kolasin ja tühjuses igavlevatelt teisipäevaõhtustelt kõrtsmikelt tervitussõnu korjasin...
esmaspäev, 5. detsember 2011
Poiss ja karu
Pildid: freepeople.com
Dave Matthews Band ja Mumford and Sons kokku, veelkord folkboybandi – Boy and Bear.
esmaspäev, 28. november 2011
teisipäev, 22. november 2011
Oodates lund
Eelmise aasta veebruaris, kui lund muudkui sadas ja jalgrattad lõpuks tuisule alla vanduma pidid :)
pühapäev, 20. november 2011
esmaspäev, 14. november 2011
pühapäev, 13. november 2011
Ebaoluline
Brian Patten
INESSENTIAL THINGS
What do cats remember of days?
They remember the ways in from the cold,
The warmest spot, the place of food.
They remember the places of pain, their enemies,
the irritation of birds, the warm fumes of the soil,
the usefulness of dust.
They remember the creak of a bed, the sound
of their owner´s footsteps,
the taste of fish, the loveliness of cream.
Cats remember what is essential of days.
Letting all other memories go as of no worth
they sleep sounder than we,
whose hearts break remembering so many
inessential things.
EBAOLULISED ASJAD
Mis kassidele päevast meelde jääb?
Neil on meeles, kuidas külma käest tuppa tulla,
kõige soojem koht, kust süüa saab.
Neil on meeles, kus nad haiget said, vaenlased,
vastikud linnud, maa soojad aurud,
kasulik tolm.
Neil on meeles voodi kriuksumine, peremehe
sammude hääl,
kala ja koore mõnus maitse.
Kõige olulisem on kassidel meeles.
Kõik muu lasevad nad minna, tühised mälestused,
nad magavad meist magusamini,
meist, kelle südamed lõhkevad, meenutades
nii palju ebaolulisi asju.
They remember the ways in from the cold,
The warmest spot, the place of food.
They remember the places of pain, their enemies,
the irritation of birds, the warm fumes of the soil,
the usefulness of dust.
They remember the creak of a bed, the sound
of their owner´s footsteps,
the taste of fish, the loveliness of cream.
Cats remember what is essential of days.
Letting all other memories go as of no worth
they sleep sounder than we,
whose hearts break remembering so many
inessential things.
Ja tõlkes (inglise keelest Carolina Pihelgas):
EBAOLULISED ASJAD
Mis kassidele päevast meelde jääb?
Neil on meeles, kuidas külma käest tuppa tulla,
kõige soojem koht, kust süüa saab.
Neil on meeles, kus nad haiget said, vaenlased,
vastikud linnud, maa soojad aurud,
kasulik tolm.
Neil on meeles voodi kriuksumine, peremehe
sammude hääl,
kala ja koore mõnus maitse.
Kõige olulisem on kassidel meeles.
Kõik muu lasevad nad minna, tühised mälestused,
nad magavad meist magusamini,
meist, kelle südamed lõhkevad, meenutades
nii palju ebaolulisi asju.
reede, 11. november 2011
Luulereede J. L. Borgesega
Instantes
Si pudiera vivir nuevamente mi vida.
En la próxima trataría de cometer más errores.
No intentaría ser tan perfecto, me relajaría más.
Sería más tonto de lo que he sido, de hecho
tomaría muy pocas cosas con seriedad.
Sería menos higiénico.
Correría más riesgos, haría más viajes, contemplaría
más atardeceres, subiría más montañas, nadaría más ríos.
Iría a más lugares adonde nunca he ido, comería
más helados y menos habas, tendría más problemas
reales y menos imaginarios.
Yo fui una de esas personas que vivió sensata y prolíficamente
cada minuto de su vida; claro que tuve momentos de alegría.
Pero si pudiera volver atrás trataría de tener
solamente buenos momentos.
Por si no lo saben, de eso está hecha la vida, sólo de momentos;
no te pierdas el ahora.
Yo era uno de esos que nunca iban a ninguna parte sin termómetro,
una bolsa de agua caliente, un paraguas y un paracaídas;
Si pudiera volver a vivir, viajaría más liviano.
Si pudiera volver a vivir comenzaría a andar descalzo a principios
de la primavera y seguiría así hasta concluir el otoño.
Daría más vueltas en calesita, contemplaría más amaneceres
y jugaría con más niños, si tuviera otra vez la vida por delante.
Pero ya tengo 85 años y sé que me estoy muriendo.
Ja tõlkes...
Kui saaksin elada uuesti oma elu,
püüaksin seal teha rohkem vigu,
ei püüaks olla nii täiuslik, puhkaks
rohkem jalga,
oleks palju rumalam, kui olin,
tegelikult võtaks väga vähe asju tõsiselt,
oleks vähem hügieeniline,
riskiks rohkem,
reisiks rohkem,
vaataks rohkem päikeseloojanguid,
vallutaks rohkem mägesid,
läbiks rohkem jõgesid,
käiks rohkem paikades, kus varem pole käinud,
sööks rohkem jäätist ja vähem ube,
omaks rohkem päris- ja vähem mänguprobleeme.
Ma olin üks neist, kes elas mõistlikult ja
viljakalt iga minut oma elus.
Muidugi oli ka rõõmuhetki,
aga kui saaksin minna tagasi, püüaksin teha nii,
et mul ainult rõõmuhetked oleksidki.
Kui te ei tea - just nendest koosnebki elu -
hetkedest, ära kaota hetke.
Ma olin üks neist, kes ei lähe kuskile
ilma termomeetri, kuumaveepudeli,
vihma- ja langevarjuta.
Kui saaksin elada uuesti, reisiksin palju kergemalt.
Kui saaksin elada uuesti, hakkaksin paljajalu käima
kevade alguses ja käiksin paljajalu sügisel lõpuni välja.
Teeks karussellil rohkem tiire,
vaataks rohkem päiksetõuse,
mängiks rohkemate lastega.
Kui mul oleks elu ees,
aga näete, olen 85 ja tean - olen suremas.
esmaspäev, 7. november 2011
pühapäev, 6. november 2011
laupäev, 29. oktoober 2011
pühapäev, 16. oktoober 2011
Kosmilised millimallikad
Ameeriklanna Janet Echelman teeb selliseid hiiglaslikke õhus õõtsuvaid skulptuure.
Rohkem pilte leiab siit: http://www.echelman.com/.
Rohkem pilte leiab siit: http://www.echelman.com/.
teisipäev, 11. oktoober 2011
pühapäev, 9. oktoober 2011
Kuu peale kurke müüma
Kui ma väike olin ja ema oli vahel salapäraselt üles löödud ja hakkas kuhugi minema ja ma siis küsisin, et kuhu ta ometi läheb, naeris ta ainult ja ütles, et kuu peale kurke müüma. Nii ütles ta ikka, ükskõik kui palju ma ka ei pärinud, ja läkski nõnda, sädeledes ja ütlemata :)
Pimedas helendav kuupadi
Autor: Lily Suh i3labist
Fotod ja rohkem teavet: www.designboom.com
neljapäev, 6. oktoober 2011
Mis sa kaasa võtad
... kui maja põleb? Blogi The Burning House küsib just seda ja teeb siis su asjasest sisemaailmast pilti. Lisaks oluliste asjade pildile pakub fotograaf meile ka väikest asjaomaniku tutvustust. Äärmiselt põnev uurimismaterjal!
Foto: The Burning House
esmaspäev, 3. oktoober 2011
Ära siit!
Selles peatuses saab Tartust ära... kaugele? kõrgele? kaugemale? kõrgemale?
Oli laupäeva õhtupoolik, peatus oli tühi.
Vt ka: Y-galerii - TARTUST ÄRA.
Oh häda, oh häda!
Hädaga sünnivad need kõige paremad asjad, või igal juhul uued ja huvitavad :) Nagu näiteks see lõunasöök. Pea oli täiesti tühi ja köögikapid ka, aga häda ajab härja kaevu ja nii ma miskit ikka kokku otsisin, siit järgmine rahvatarkus: kes otsib, see leiab. Lõpuks sõin mamma aia ube praetud frikadellide, pecorino-juustu ja kapparitega! Mmmmm, ennenägematu, aga hea oli! :)
laupäev, 1. oktoober 2011
teisipäev, 27. september 2011
Romantikud
"Romantikud" ("The Romantics", 2010, vt IMDB-s) on film 20ndate aastate lõpueas noorte sõpruskonnast, selle meestest ja naistest, nende ühisest minevikust ja olevikust ning tollest igavesest tantsust, trallist ja tagaajamisest. See kõik on kokku nii ilus ja valus, nii kole ja päris. Tegevus leiab aset pulma eelõhtul ja järgneval päeval, seega väga väikses ajavahemikus, mis teeb tegelased kuidagi eriti tõelisteks ja loo sügavaks ja vahetuks.
Ilus ja hirmus valus on ka filmis kostev muusika, üldse on see üks parimaid soundtracke, mis ma kuulnud olen....
Ilus ja hirmus valus on ka filmis kostev muusika, üldse on see üks parimaid soundtracke, mis ma kuulnud olen....
...are we brutal hearts...
esmaspäev, 26. september 2011
pühapäev, 25. september 2011
Tellimine:
Postitused (Atom)