Tik-tak....tok!

Lahedad kellad Itaalia firmalt O´Clock (www.oclock-usa.com), kusjuures taskukohase hinnaga (36 dollarit tk)!

Pilt pärit siit.

Brooke Uus-Meremaalt

Patsid

Pilt on pärit blogist www.hanneli.com.

FreePeople´i imeilus vikerkaarevärviline kalasabapats:

Metsik põhjala

ehk "Northern Exposure" (vt IMDB-s) on üks väga vaimukas ja mõnus 90ndate sari, mida näidati kunagi ka ETVs ja hiljuti jupi kaupa TV3s. Stiili poolest nimetaksin ma selle filosoofiliseks komöödiaks.

Tegevus toimub Alaska linnakeses Cicely´s, kus sinna elama sattunud inimesed pimedas ja külmas üksteise ja iseeendaga hakkama üritavad saada. Põhiline pinge tekib episoodides õppemaksu tasaarvelduseks Alaska pärapõrgusse arstiks lähetatud noore juudi soost newyorklase Joel Fleischmani ja Cicely teiste asukate, kellest igaüks on omamoodi friik, maailmavaatelistest kokkupõrgetest.

Eriti mõnusad on lugudes kolkafilosoofi Chrisi (keda mängib "Seksis ja linnas" Aidanit mänginud John Corbett) sõnavõtud kohalikus raadios. Chris on ka kohalik kunstnik, kes teeb performance´eid ja installatsioone, sh ühe imeilusa valgusinstallatsiooni sarja esimese hooaja viimases osas, mille pealkiri on "Aurora Borealis". Linnakeses läheneb talvine pööripäev ja valgust jääb järjest vähemaks, koguaeg on pime ja külm. Samal ajal paneb keegi kõikjalt pihta lampe ja pirne jm valgusallikaid ning lõpuks selgub, et Chris teeb neist valgusinstallatsiooni, mille esitluse või avamise leidsin ka youtube´ist:

Chris: "Goethe's final words: "More light." Ever since we crawled out of that primordial slime, that's been our unifying cry: "More light." Sunlight. Torchlight. Candlight. Neon. Incandescent. Lights that banish the darkness from our caves, to illuminate our roads, the insides of our refrigerators. Big floods for the night games at Soldier's field. Little tiny flashlight for those books we read under the covers when we're supposed to be asleep. Light is more than watts and footcandles. Light is metaphor. Thy word is a lamp unto my feet. Rage, rage against the dying of the light. Lead, Kindly Light, amid the encircling gloom Lead Thou me on! The night is dark, and I am far from home- Lead Thou me on! Arise, shine, for thy light has come. Light is knowledge. Light is life. Light is light."

Veel mõned tsitaadid raadiosaatejuhilt Chrisilt (allikas IMDB):

Chris: "Who is Chris Stevens? Who are any of us? Are we one person fixed at birth or do we grow like a snow ball coming down the mountains side of life? O can we change? Shred our skin? The caterpillar becomes the butterfly leaving the remains of his former self behind. I look at my yearbook photo, class 81, and I wonder who that stranger is. Dam if I know, maybe that's the point, maybe we are not supposed to know, maybe that's what this earthly joyride is all about. Like Robert Frost said "We dance around the ring and suppose, but the secret sits in the middle and knows."

Chris: "People notice things about their significant other they don't like all the time - the way they chew their food or clip their toenails - it's a necessary part of a real relationship. Personally, I'm not into that, but lot's of folks seem to get over the hump and keep fueling the domestic fires. On the other hand, for me, when I begin to see flaws, chinks in the romantic armor, it's a foreshadowing - a sure sign, you know, that love's about to skip out the back door. Adios. Finito, benito."

Chris: "In dreams begin responsibilities, so wrote the poet. So it is perhaps. Could it be we take our dreams too lightly, those images from places unknown? Could they in fact be angels in flight, our souls aloft? You know, recent experiences have made yours truly take another pass through the metaphysical thickets. As unlikely as it may sound in this rational age, I emerged on the side of those that cannot help but put their faith in that which cannot be easily explained. Be open to your dreams people. Embrace that distant shore. Cause our mortal journey is over all too soon. "Those cloud-capped towers, the gorgeous palaces, the solemn temples. The great globe itself. Yea all which you inherit shall dissolve and like this insubstantial pageant faded. Leave not a rack behind. We are such stuff as dreams are made on and our little life is rounded with asleep."

Siin on veel üks stseen osast, kus Chris kaotas oma hääle ja ei saa seda kuidagi tagasi ning linnarahvas tunneb väga puudust tema raadiosaadetest. Lõpuks arvatakse, et selle tagasisaamiseks peab ta magama linna kõige kaunima naisega, kelleks on Maggie. Selles youtube´i lõigus läheb ta siis linnarahva toetuse saatel Maggie juurde...

Ei tea kas ma peaks oma kadunud hääle tagasisaamiseks midagi sarnast tegema? :))

Where did you get that

...on üks blogi, mida olen päris palju vaadanud (www.wheredidugetthat.com). Siin üks hiljutine mõnus outfit:

Klotsikunst

Nithan Sawaya teeb skulptuure klotsidest (rohkem pilte jm leiab SIIT):

Sia "My Love"

Üks ilus unelaul, mis Tibinn ühel öösel saatis:

Belle & Sebastian

Imeilus punapea

Pilt on pärit siit.

Brokoli ja kanaga ahjuroog

Panin täna värske brokoli ja kana ahju, välja tulid imehead!

Tegin nii: lõikasin värske brokolipea ja 2 kanafileetükki väiksemateks tükkideks, panin ahjuvormi, panin juurde 5 küüslauguküünt (tervelt ja koorimata küpsevad need eriti mõnusaks magusaks!), raputasin juurde soola, pipart ja kuivatatud tüümiani ning lisasin kõige peale parasjagu oliivõli. Segasin kõik läbi kätega. Valasin juurde umbes klaasi jagu vett. Panin vormile fooliumi peale ja ahju, keskmise (või pigem veidi kuuma) temperatuuri juurde ja umbes pooleks tunniks (seni, kuni kana valmis on). Mmm millised aroomid!

Juurde keetsin riisi ja tegin umbropsu ka ühe kastme (ema peale mõeldes, kes on suur kastmemeister), mis tuli ka väga hea: segasin maitsestamata jogurtisse paar tl mädarõigast, juurde soola ja paar spl peeneks lõigatud värsket tilli (sügavkülmast). Et voilà! Head isu!

Laupäev Tartus

Täiuslik päev il dolce far nienteks ;)

Seenel

Käisime mademoiselle´iga ükspäev seenel Tartu lähedal. Ilm oli kuldne ja meeleolu ülev, just nagu laulusõnades, ainult et Volga asemel viis meid kohale punane leekiv Renault. Mets oli imeilus, kõrged männid ja liivased künkad. RMK koduleht lubas, et metsas leidub pohli, mustikaid ja seeni. Ja nii tõepoolest ka oli, pohli oli päevase vitamiinikoguse jagu, 2 mustikat oli! ja seeni oli ühe sousti jagu. Minu eesmärk oli leida mõni kukeseen, kuna seal, kus mina tavaliselt metsas käin, neid ei kasva. Ja me leidsime ka, tervelt kuus tükki!! :)) Ja veel paar muud pudinat ka. Kukeseene nägemine metsas oli selline tunne, nagu näeks ananassi juurviljapeenral, väga eksootiline! Rõõmu jätkus kauaks ja soust sai hea ning kõige tipuks sai mitteseenesööjast madeomoiselle´ist seenesööja!

Meie kukeseened, riisikad, pilvikud ja puravikuline

Maastikumaal

Kompa apelsinide ja arbuusidega

Hallvalge

Mu ema võluv keraamika

Päike ja põrnikas

Viinamarjad saidki valmis. Mida päev edasi, seda mesisemaks lähevad.

Aias saadaval

Alõtšad

Sel aastal tegin jälle alõtšamoosi. Ja tuli jälle imehea magushapu džemm! Sai terve kasti täis purke. Pakkusin vennale ka ühe kaasa. Algul punnis hirmsasti vastu, aga pärast olevat purgi ühe hooga tühjaks söönud, nagu ta teine pool rääkis. Ja nüüd ei jõua mu moosi ära kiita. Nii et jagu sain tast seekord! :)

Moosikeetmisest lähemalt rääkisin eelmisel aastal siin.

Vana kraam

Ostsin ükspäev vanakraamipoest 50.- eest terve hunniku mõnusaid päevinäinud pildiraame. Kui ma neid poes välja valisin, üritasid paar tädikest mulle hüva nõu anda, et vaata see või too on ikka ilus pilt ja olid mu valikust veidi segaduses :)) Minu moto oli aga: vaata pildiraami, mitte pilti!

Heinapalliromantika

...ehk põllumajanduslik infominut

Miks viimastel aastatel on jälle näha palju heinapalle? Miks pole nad enam kilesse pakitud, nagu palju aastaid näha võis? Kas on põhjus selles, et kile näeb nii ebaromantiline välja ja põllumehed alistusid avalikkuse survele ning otsustasid puistada maalilistele niitudele taas traditsioonilisi pallikesi?

Kahjuks on põhjus palju proosalisem. Asi nimelt selles, et kilesse pakkimine kujunes lihtsalt liiga kulukaks. Kilesse heina pakkimise idee on see, et heinast saab seal kile sees kohapeal silo valmis. Ja siis pole talvel muud, kui sobiv kogus palle põllu pealt lauta loomadele ette vedada. Häda aga oli selles, et linnud nokkisivat kilesid katki ja nii läinud silo riknema. Sellepärast on enamik põllupidajaid kilest loobunud ja naasnud traditsiooniliste heinapallide manu. Ja meie saame jälle kauneid looduspilte nautida. Elagu heinapalliromantika!

Pildil põhupallid