Minu vanaema, nagu ka vast paljud teised eestlased, tunnevad selle saare köögikunsti telesaate
"Islandi taluköök" järgi, mida ETV juba paar aastat näidanud on. Kuigi Arni kasvatab ja vaaritab väga mitmekesiselt ja naturaalsest toorainest, siis tavaline linnainimene sööb siin tänapäeval pigem nagu ameeriklane. Varasema ajaloolise mõjutajana võin märgata taani kööki.
Tõeliselt tervislik ja maailma puhtaim olevat siin lambaliha. Tüüpiline lambalihatoit on näiteks supp, kus selge leeme sees võib maitsta lisaks lihale ka kaalikat, kartulit jm juurvilju. Kuid sellele tasakaaluks on mitteametlik rahvustoit hoopis hot dog. Islandi eri olevat veel "hot dog kõigega" ehk kõigi kastmete ja lisanditega korraga. Ükspäev viis juhendaja mind lõuna ajal teeäärsesse hot dogi putkasse ja ütles, et nüüd teeb ta mulle välja kõige islandilikuma lõuna! See tähendas seda, et ta ostis meile hot dogid kõigega, kohalikku islandi apelsinilimonaadi ja šokolaadi, mille nimi tähendab tõlkes laavat ja mis on šokolaadiga kaetud vahvlimaius. Hot dog oli nagu hot dog ikka (kuigi kohalike arvates on see maailma parim), aga limonaad oli ülimagus ja šokolaad üliimal.
Islandi apelsinilimonaad, mis nende jaoks sama nagu meil Tartu limonaad või Kelluke
Üldiselt süüakse siin üsna samamoodi nagu Eestis ja mujal põhjamaades. Näiteks on neil väga tavaline just samasugune võileibade meisterdamine nagu meil, et leib ja või ja viil juustu ja kurki peale. Hommikuks süüakse traditsiooniliselt kaerahelbeputru, millele pannakse peale võid, moosi ja/või skyri. Erinevus Eestiga on, et Islandil keedetakse puder üldiselt veega ja piim valatakse pärast pudrukausis peale, nii nagu meie sööme näiteks mannavahtu. Selle söömisviisi hea omadus on, et nii säilivad piimas kõik vitamiinid jm vajalikud ained, mis muidu piimast kuumutamise ajal kaoksid.
Lameleiba süüakse tavaliselt mingi kattega, ja sageli keeratakse rulli.
Islandil süüakse hirmsasti kommi. Šokolaad on siin hästi piimane ja imalmagus, minu maitse jaoks liig. Suurepärane leiutis on aga igasugused piimašokolaadi kuulikesed, mille sees on peidus vahvlipallike või lagritsatükike. Ja siis näiteks veel selline kombinatsioon, et šokolaadi-lagritsapallike on kaetud musta pipra puruga. Mmmmmmmmm, viib keele alla. Ja tekitab sõltuvust! Ja lisaks on siin minu šokolaadidieeti põhjustanud kommikraami suhteline odavus võrreldes näiteks kala jm tervislikuga :)
Šokolaadiga ja pipra/lagritsatolmuga kaetud vahvlikuulikesed Islandlaste seas armastatuimalt tootjalt NOA.
Äärmiselt sõltuvust tekitavad! :)
Kuigi lambaliha on siin ülipuhas ja lambavillasest kampsunid ülimõnusad pehmed ja soojad, siis lambapiimajuustu nad üldse ei söö. Ei teagi miks. Tänapäeval olevat juba mõni hipster, kes ka lambapiimajuustu valmistamisega katsetavat, aga poes saab üldjuhul vaid üht või kaht sorti lehmapiimajuustu, peamiselt goudat. Piimatoodetest kõige suurem valik on skyride ehk kohalike lehmapiimajogurtite osas (y hääldatakse i-na, ehk "skir"). Häda selles, et muidugi lisatakse neisse tänapäeval hirmsasti suhkrut ja kunstlikke maitseaineid, kuid juba olevat ka uusi tooteid, mis veidi tervisesõbralikumad. Vana viis skyri süüa aga olevatki tegelikult rohke suhkruga. Et võetakse maitsestamata skyr, segatakse sinna sisse hunnik suhkrut ja siis valatakse peale veel rõõska koort.
Kala süüakse muidugi ka, kuigi see on siin hirmus kallis. Minu mõistus ei võta, kuidas nii väikse rahvaarvuga saarel keset ookeani, mille ümber lainetavad kalu täis veed, kala nii kallis on, aga mulle on seletatud, et kõrge hinna tingib see, et suur osa kalast läheb ekspordiks ning lisaks tahab kalur üldise kõrge elatustaseme tõttu ka kõrget palka saada. Vot siis. Kallis ta igatahes on ja kala lõhn pidi Islandil võrduma raha lõhnaga. Põhiline kala, mida restoranides pakutakse on tursk, kuigi turul on saada kõike alates karpidest ja lõpetades eestlastele tundmatute kalaliikidega. Levinud on ka kuivatatud kala (siin-sel võib näha ka väikseid kalakuivatamiskuure). Kuivatud kala süüakse nii, et rebitakse tükk ja määritakse võid peale. Elu parimat mereannisuppi sain ka Islandil, ühes väikses kodurestoranis saare põhjaosas, kui veidi aasiapärases vürtsikas tomatileemes leidus imemaitsvaid sinikarpe, krevette ja mitut sorti kalu. Ahjaa, ja vaalaliha siin keegi ei söö. Ja üleüldse on vaalad looduskaitse all ja ainult paar hullu ennast täis islandi ärimeest kütib neid vahel harva, et rahvusvahelisele üldsusele oma viikingijonni demonstreerida. Üldiselt arvavad islandlased tänapäeval, et vaalad on elusatena ja meres turismiatraktsioonina palju rohkem väärt kui surnult taldrikul.
Muinasjutuline õhtusöök Põhja-Islandil. Menüüs oli aasiapärane meteannisupp.
Põhilised toiduained vanade islandlaste menüüs olevatki olnud lammas, kala ja skyr. Lisaks kaalikad, peedid ja muud juurikad. Teravilja kasvatamine olevat olnud raske ja saagid väiksed, mistõttu leiba hakati sööma alles üsna hiljaaegu, kui vilja ja jahu importimine lihtsamaks muutus. Erinevad pagaritooted on aga minu Islandi lemmiktoidud. Hommikusest pagariärist võib saada imemaitsvaid leivapätse või kaneelisaiu. Üks maitsev asi on ka sütel küpsetatud lameleib. Islandlastel on ka oma nö must leib, aga see on hirmus magus ja maitseb rohkem nagu piparkook.
Üks imehea asi, mida värske leivaga süüakse, on kreveti-muna-majoneesisalat. Sarnast salatit tehakse ka muude mereandidega, näiteks tuunikalaga.
Jäätisest. Islandlased armastavad jäätist ja söövad seda kogu aasta. Palju on spetsiaalseid jäätisekohvikuid, millest mõned on avatud isegi kl 23ni õhtul. Hinnatuim jäätisetootja on Põhja-Islandi suurimast linnast Akureyrist pärit Brynja. Ilusa ilmaga on jäätisekohvikud puupüsti täis ja saba ulatub õue ja nurga tahagi. Ja islandlased on oma jäätisest vaimustuses. Traditsiooniline jäätis on masinajäätis. Sellele saab peale valida igasugu kommi- jm puru ning kasta veel näiteks šokolaadi- või karamellikastmesse. Iga kord kohalikega jäätist süües on nad terve aja mõmisenud stiilis mmmmmmm kui hea! parim asi üldse! Islandi jäätis on üle kõige! Itaalia ja eesti jäätisest ärahellitatuna ma seda vaimustust kahjuks ei jaga :) Mu arvates on Islandi jäätis üsna tavaline vähese maitsevärvinguga ja imala võitu masinajäätis. Aga noh, maitseid on erinevaid :)
Muide viljapuid neil ei kasva. Olen linnavahel näinud punase sõstra põõsaid, aga näiteks kohalikke õunu siin pole. On ainult supermarketi välismaised õunad (Eesti selle aasta õunauputus paneb siin vägisi geniaalset ekspordiideed nägema, eksole). Õunu pole, sest õunapuud ei kasva. Või kui mõnel kusagil kasvab, siis on see sama keerukas ja riskantne ettevõtmine kui Eestis viinamarjade kasvatmine. Peamine aiasaadus, mida moosiks tehakse, on hoopis rabarber.
Väike kohvi ja kleina paus stuudios. Kleinur (ainuses kleina) on põhimõtteliselt keerupontšikud, ehk maitsevad nagu pontšikud, aga on siin Islandil erilisel kombel keerdu keeratud. Neid armastatakse väga.
Alkoholist ka. Alkoholi juuakse palju, aga see on kallis ja tavapoest seda ei saa. Nagu Rootsiski, müüakse ka Islandil alkoholi spetsiaalses poes. Tavapoest saab ainult väga madala alkoholisisaldusega jooke. Kuna alkohol on nii kallis, siis olevat levinud, et noored joovad end kodus maani täis ja lähevad seejärel linnapeale kakerdama. Nii tundubki vahel öösel kahe-kolme ajal Reykjaviki põhiline poodide ja baaride piirkond nagu viimsepäeva eelõhtu, sest tänavatel lärmavad ja kakerdavad joovastuses turistidega segamini end pildituks joonud kohalikud noored.
Lõpetuseks kõige tähtsamast asjast, Islandi veest. Vesi on siin ülipuhas. Räägitakse, et tänu vulkaanilisele pinnasele filtreerib loodus vee nii ülipuhtaks, laavakivi pidi olema sellise hea poorilise ülesehitusega ja laavatuhk samuti hea filter. Igal juhul tuleb siin kraanist tõesti imeliselt klaari ilma igasuguse maitse ja lõhnata külma vett. Mingil hetkel märkasin, et nõudepesurestile kuivama jäetud nõud pole üldse plekilised ja veekeedukannus pole üldse katlakivi ja kui mune keedad, siis ei pea pärast poti seinu katlakivi rantidest puhtaks pesema. Ja siis ma taipasin. See ongi kõik sellepärast, et neil on selline imepuhas vesi! Uskumatu. Igal juhul mina sellist kraanivett kusagil varem maitsnud ega näinud pole :)) P.S. See tähendab ühtlasi muidugi seda, et Islandil pudelivett osta on kõige suurem idiootsus üldse, sellepärast on ka mitmel pool turistidele suunatud reklaamid, et palun ärge ostke pudelivett ega risustage maailma plastpudelitega, sest see vesi, mis Islandi allikavee nime all pudelitesse on villitud, on seesama vesi, mis Islandi majade kraanist tuleb.
