Te ju kõik teate seda lõhna! Oeh. Mul oli täna vana aja tuju peal, klassika tuju selle kõige paremas mõttes. Päike paistis nii klassikaliselt kevadiselt mulle tuppa, kus ma lugesin üht mõnusalt klassikalist
artiklit filosoof Levinasi tekstide tõlkimisest, taustaks laulsid niisama klassikaliselt Louis ja Ella ja
Ben. Sellest idüllist soojendatuna otsustasin proovida ajatute pärmitaignast kaneelirullide tegemist. Kaneelisaiategu, kuigi juba ammu plaanis, oli mu jaoks esmakordne. Otsustasin teha tainast täpselt nii palju, et sellest jätkuks ühe plaaditäie jaoks, et ma ei peaks nõrkemiseni küpsetama ega pärast lõhkiminemiseni sööma. Ja kuidas välja kukkusid? Imelised! Just nagu päris.
Taigna jaoks läheb vaja (jätkub umbes 12 väiksemaks saiaks)
- 400 g jahu
- 1/3 kuni pool pakki kuivpärmi (või vastav kogus tavalist pärmi, mis on umbes 20 g)
- 0,4 dl suhkrut
- 0,5 tl soola
- 70 g võid (sulatatud, toasoojaks lastud jahtuda)
- 2 dl piima (leigeks soojendatud)
Täidise jaoks läheb vaja
- veidi toasooja võid
- 2-3 tl kaneeli
- u 0,5 d suhkrut
Sega jahu, kuivpärm, suhkur ja sool (tavalise pärmi puhul sega pärm esmalt hoopis piimaga). Lisa käesoe piim ja sulatatud või. Sega ühtlaseks taignaks. Pane sooja kohta rätiku alla umbes tunniks kerkima. Seejärel rulli tainas neljakandiliseks tükiks (u 25 x 25 cm). Määri sellele toasooja võid ja raputa peale suhkru ja kaneeli segu. Rulli tainas (rulli serva võid veidi veega niisutada, siis jääb see paremini kinni). Küpsetamiseks on väga mugav kasutada muffinivomi. Niisiis jaga tainas nüüd noaga nii mitmeks jupiks kui mitme auguga sinu muffinivorm on, nt minul on 12-kohaline vorm. Aseta rullid paberist muffinialustesse, seal võid rulle veidi laiemaks ka vajutada, kui need liiga pisikesed jäävad, sest see hea asi muffinivormi kasutamise puhul ongi, et päris lapikuks saiad kindlasti vajuda ei saa. Lõpuks pane rullid 15–20 minutiks ahju 200 °C juurde. Imehästi maitsevad otse ahjust tulnuna ja külma piimaga, mmmmmm!
