Kevad paneb taevasse vaatama, kuigi mina vaatan sinna aastaringselt, ja pildistan pilvi. Üks sõber seletas asja väga lihtsalt: sul aknast paistavadki ainult taevas ja pilved, pole ime, et sa neid pildistad!
Siin üks linnuballett, muusika Alt-J-lt.
kolmapäev, 17. aprill 2013
pühapäev, 14. aprill 2013
laupäev, 13. aprill 2013
kolmapäev, 10. aprill 2013
teisipäev, 9. aprill 2013
Trier, Lux & Mi-La-No
Käisin lõunas kevadet otsimas. Ja lõpuks suure otsimise peale leidsin ka. Üksikrändurielu ja poseerimislaiskuse tõttu on puudu pildid, kus ma pluusi väel päikse käes peesitan ja jäätist söön või rattaga öises Milano melus ringi kiman. Seda kõike peate lihtsalt ise ette kujutama :)
neljapäev, 28. märts 2013
Old habits
Ma ei tea, kas asi on selles, et lähen loetud tundide pärast reisile, kas pakitud kott ja minek on selle imeliku väikse vaikse valu põhjus, aga kõhe on. On üks neist hetkedest, mil tundub, et kui ma lähen, siis jään millestki ilma, inimestest ja elust jne. Jätan nad maha. Aga lood on nii, et vanad armastused on täna tagasi. Ise tulid kõik. Just siis, kui ma ära lähen, aga otse loomulikult!
Aitäh Rinksile laulu eest..
pühapäev, 24. märts 2013
neljapäev, 21. märts 2013
esmaspäev, 18. märts 2013
Kaneelisaiad
Te ju kõik teate seda lõhna! Oeh. Mul oli täna vana aja tuju peal, klassika tuju selle kõige paremas mõttes. Päike paistis nii klassikaliselt kevadiselt mulle tuppa, kus ma lugesin üht mõnusalt klassikalist artiklit filosoof Levinasi tekstide tõlkimisest, taustaks laulsid niisama klassikaliselt Louis ja Ella ja Ben. Sellest idüllist soojendatuna otsustasin proovida ajatute pärmitaignast kaneelirullide tegemist. Kaneelisaiategu, kuigi juba ammu plaanis, oli mu jaoks esmakordne. Otsustasin teha tainast täpselt nii palju, et sellest jätkuks ühe plaaditäie jaoks, et ma ei peaks nõrkemiseni küpsetama ega pärast lõhkiminemiseni sööma. Ja kuidas välja kukkusid? Imelised! Just nagu päris.
Taigna jaoks läheb vaja (jätkub umbes 12 väiksemaks saiaks)
- 400 g jahu
- 1/3 kuni pool pakki kuivpärmi (või vastav kogus tavalist pärmi, mis on umbes 20 g)
- 0,4 dl suhkrut
- 0,5 tl soola
- 70 g võid (sulatatud, toasoojaks lastud jahtuda)
- 2 dl piima (leigeks soojendatud)
Täidise jaoks läheb vaja
- veidi toasooja võid
- veidi toasooja võid
- 2-3 tl kaneeli
- u 0,5 d suhkrut
Sega jahu, kuivpärm, suhkur ja sool (tavalise pärmi puhul sega pärm esmalt hoopis piimaga). Lisa käesoe piim ja sulatatud või. Sega ühtlaseks taignaks. Pane sooja kohta rätiku alla umbes tunniks kerkima. Seejärel rulli tainas neljakandiliseks tükiks (u 25 x 25 cm). Määri sellele toasooja võid ja raputa peale suhkru ja kaneeli segu. Rulli tainas (rulli serva võid veidi veega niisutada, siis jääb see paremini kinni). Küpsetamiseks on väga mugav kasutada muffinivomi. Niisiis jaga tainas nüüd noaga nii mitmeks jupiks kui mitme auguga sinu muffinivorm on, nt minul on 12-kohaline vorm. Aseta rullid paberist muffinialustesse, seal võid rulle veidi laiemaks ka vajutada, kui need liiga pisikesed jäävad, sest see hea asi muffinivormi kasutamise puhul ongi, et päris lapikuks saiad kindlasti vajuda ei saa. Lõpuks pane rullid 15–20 minutiks ahju 200 °C juurde. Imehästi maitsevad otse ahjust tulnuna ja külma piimaga, mmmmmm!
reede, 15. märts 2013
teisipäev, 12. märts 2013
laupäev, 9. märts 2013
Botaanika
Mine (Tartu Ülikooli) botaanikaeda. Vali päikseline päev. Saad reisi lõunamaale 2 euro eest (kui oled üliõpilane).
teisipäev, 5. märts 2013
esmaspäev, 4. märts 2013
12 nööpi
See on lugu populist-propagandist
Banchinast, kes elab ühel külmal maal, kus lumehunnikud ulatuvad kolmanda
korruse akendeni ja kevadet alati tingimata ei tulegi. Seal ta siis elab, nende
lumemägede vahel ühes tornelamus lae ja katuseta toas, kust öösiti käib
redeliga taevast tähti alla toomas ja päeviti näitab neid teaduskeskuse kupliga
saalis, mille uksel hoiatab silt: „Planetaarium“. Banchina usub poppmuusikasse ja
värvide kolmainsusse. Igal neljapäeval ajab ta selga oma musta 12 punase
nööbiga kuue (siin on juba kaks värvi kolmest!), tõelise pakase korral sätib selle
alla veel halli kampsuni (ongi värvid koos, nüüd aitab!), ning galopib vastu
väljakutsele, mis ootab teda taaskord ühe kesklinna legebaari ülerahvastatud aga
see-eest hubases saalis, kus kints kintsu kõrval ühes higistatakse ja üksteise
levimuusikateadmisi testitakse. Banchina väljub sealt enamasti võidukana ning alati
ka veidi targemana. Tarkuseterade nokkimist ta juba ei jäta ning lisaks kaksiratsi
Banchina südamele istunud mälumängupisikule pistab ta juba aastaid rinda elumerelainetega,
mis teda halastamatult ikka ja jälle uusi kraade püüdma paiskavad. Nii
juhtubki, et bakalaureusele, millele järgnevad magister ja doktorantuur, tuleb
taaskord otsa bakalaureus, ning paistab, et nii edasi, kuni Taaralinna templil
sambad veel püsti seisavad ja härra Pirogov raekoja kellale kuklasse hingab, et
oh ole nüüd ometi, anna aega ja lase noorusel sirguda, tugevaks virguda! Ja
virgunud Banchina on, kauniks ja siredaks, isegi sedavõrd, et tugevam sugu tema
hommikusöökidest unistades enamasti pimedaks jääb, ise sealjuures taipamata, kas
tuleb see tornelamu tipus eriti eredalt kiiskavast päikesest või Banchina meekarva
kiharatest. Aga miks ütlesin alguses, et see on lugu populist-propagandistist? Ja
mis roll on ikkagi neil 12 tulisel nööbil? Sellest, kallis lugeja, jõuan sulle rääkida
juba järgmine kord…(Jätkub.)
pühapäev, 3. märts 2013
reede, 22. veebruar 2013
teisipäev, 19. veebruar 2013
laupäev, 16. veebruar 2013
reede, 15. veebruar 2013
Calvino
...on üks mu lemmikkirjanikke. Olen kaua aega pidanud plaani lugeda tema raamatut "Se una notte d'inverno un viaggiatore" (1979) ja mõelnud, et miks seda maagilist jutustust jutustamisest ometi eesti keelde pole tõlgitud, kui nüüd äkki ilmus just ka selle eestikeelne tõlge (tõlkinud Eva Ingerpuu-Rümmel, pealkirjaks eesti keeles "Kui rändur talvisel ööl")! Nii on nad tänaseks mul mõlemad raamatukogus laua peal ja kohvikus koogitaldrikute vahel laua peal ja kodus voodi kõrval öökapi peal. Ja nüüd, kui umbes pool raamatu(te)st on läbi, ütlen: milline meeletu fantaasia ja virr-varr! Lisaks nii palju kõike seda (eelkõige Lugeja kuju), mis viib mõtted Calvino vestluskaaslasele teoreetilises plaanis - Umberto Ecole. Samuti olen teinud lugemise käigus mõnuga väikest viisi tõlkekriitikat. Igal juhul lugemise mõnu par excellence!
esmaspäev, 11. veebruar 2013
Kuduma-koon-kudusin
Sattusin tumblris sellise laheda koemustri peale ja proovisin ka ise järele teha. Väga lahe tuli! Ja väga lihtne on teha! Allpool on ka hea videoõpetus, mille tänu preili Kalju vihje peale (et tegu on plaited basket stitch'iga) netist leidsin, aitäh!
Põhimõtteliselt käib siis asi nii, et tuleb luua paaritu arv silmuseid, seejärel kududa esimesed 2 tavaliselt parempidi, seejärel kududa ülejärgmine tagant poolt tavaliselt parempidi, siis sellele eelnev tavaliselt parempidi ja siis mõlemad maha lasta. Ja selliste paaride kaupa muudkui kududa. Rea lõpus jääb järele üks silmus, see tuleb tavaliselt parempidi kududa. Tagasi tulles tuleb siis vastavalt pahempidi kududa: esiteks 2 silmust tavaliselt pahempidi, siis ülejärgmine eespoolt paremini, seejärel sellele eelnenud tavaliselt pahempidi ja siis mõlemad maha lasta ja minna järgmise paari kallale. Nii kuni rea lõpuni ja seal jälle viimane tavaliselt pahempidi kududa.
neljapäev, 7. veebruar 2013
laupäev, 2. veebruar 2013
Nahk, kuu ja pojengid
Pruun nahkjakk: River Island; kleit: Vero Moda (Asos.com); saapad: Free People; pildid: siit ja siit.
Tellimine:
Postitused (Atom)