Preen

Veel üks kaltsuka-aare. Kunagi kusagilt leidsin sellise Preeni pluusi. Tehtud mõnusast õhukesest roosast trikotaažist.

Preen on briti päritolu, kuid tavaliselt New Yorgi moenädalal esinev rõivavalmistaja, mille taga on disaineripaar Justin Thornton ja Thea Bregazzi. Preeni uusimat kevadkollektsiooni saab näha siin.

.

FP

FP öeldakse isamaa tütarde akadeemilise organisatsiooni kohta, aga FP öeldakse ka ühe toreda USA-s tegutseva vabade inimeste riiete valmistaja Free People´i kohta! Kunagi ammu ühest Türi kaltsukast leidsin sellise FP pluusi. See on päris haruldane leid, kuna FP rõivaid Euroopas ei müüda. Ja väga ilus pealaekauba :)

Free People´il on alati väga inspireerivad kataloogid. Stiil on neil suht hipilik. Vaadata saad siit.

Surfer bliss

NB! Ennekõike vaatamiseks :)

Hommik

Üks ilus härmas hommik sügisel. Laual apelsinimahl, röstsai pasteedi ja tomatiga ja kuum piimakohv.

Kana oliivide ja sidruniga

Üks Selveri retsept, mida ükspäev katsetasin, oli kana oliivide ja sidruniga. Täitsa huvitav, ja kana jäi imehea pehme. Kõige hurmavam oli asja juures tüümiani lõhn, mmmm!

Vaja läheb (2-le):

- õli

- 2 broilerifileetükki

- pool sidrunit

- 1 sibul

- 2 küüslauguküünt

- purk rohelisi (soovitatavalt kividega) oliive (kivideta kipuvad liiga puruks minema pika haudumise peale, aga kõlbavad kah)

- 2,5 dl kanapuljongit

- näputäis kuivatatud tüümiani või muidugi peotäis värsket, kui käepärast on

- musta pipart

- soola

Maitsesta kanafileed soola ja pipraga ning pruunista pannil õlis mõlemalt poolt veidi (u 3 min ühelt poolt). Tõsta pannilt ära ootele. Haki sibul ja küüslauk, kuumuta samal pannil, lisa juurde oliivid ja puljong, keeda tasasel tulel 10 min. Seejärel tõsta pannile ka kanafileed, puista peale tüümian. Keeda kaane all 15 min (kuni kana küps on). Lõpuks pigista sidrunist mahl kõigele muule juurde. Söö nt koos riisiga, nagu mina :)

Käsitöö

Tegin veel mõned käepaelad ükspäev:

Mu lemmik on kõige alumine, mis läks ära kingiks. Pean endale ka ruttu veel ühe tegema! Nii et ei mingit one-of-a-kind käsitööd :))

Roosa kilekott

... leidsin Hotist. Paistab pooleldi läbi, on hea suur, sisse mahub kõik pudi-padi ja terve murul pikutamise tekk!

Tartu ühel õhtupoolikul

Vt pilti ka suurelt! Tuleb tunne nagu oleks just sealsamas tänaval.

Põllumeeste naljad

Mu isale, kes on põllumees, saadetakse aeg-ajalt ikka igasugu põllupidamisega seotud ettevõtete poolt mitmesugu meeneid. Seekord oli ühel kalendril kaasas selline kleepekate leht, millel mitmesugused taluniku jaoks olulised sündmused, mida ta siis kalendrisse sobivatele päevadele saab kleepida. Oluline on näiteks "kartulivõtu algus", "õlita mootorit", aga ka "seenemets ootab", "lõikuspidu" ja "nägin imelikku und" :)))

Les macarons

Ikka ja jälle leian ma mõnest ilusa elu blogist makroonide järgi õhkamist. Mõtlesin juba tükk aega, et mis imeasjad need küll on. Ja nüüd tänu ühele kenale mademoiselle´ile sain ka ise neid nüüd proovida :) Esiteks Luxembourgi omasid. Olid natuke üllatus. Arvasin piltide järgi, et makroonid on pehmemad. Värvid aga olid imeilusad ja lõhnad imehead. Ja siis paar päeva tagasi saabusid otse Pariisist väiksesse puust linna kurikuulsad päris Ladurée kohviku makroonid. Oi need olid head! Eriti meeldis mulle vaarika oma. Lihtsalt sulas suus. Peal ja all on veidi krõbe besee ja keskel imehea hapukas keedis. Terve tuba oli veel tükk aega pärast nende haihtumist imehead lõhna täis. Nüüd ma saan aru küll, miks neist hullutakse!

Uhked Ladurée makroonid:

Mmmm kingad

Mõned palad Vagabondi 2010. aasta kevad-suvest (www.vagabond.com):

Talv majakatustel

Tartus, jaanuar 2010

Käepael

Selline värviline ehe. Rohelised lehekesed tegin ise fimost.

Punased kotid

...mis ma ükspäev tegin. Printerike ikka peab veel praegu vastu mu jõulistele katsetustele jõuliste paberitega.

Märkmikud

Natuke Wiiralti kriipse ja kraapse igasse päeva :)

Kevadehilbud vol3

Kõik riided: Topshop.com

Kevadehilbud vol2

Kõik riided: Topshop.com

Kevadehilbud

Kõik riided: Topshop

Sepasauna metsas detsembrikuul

...kui lumi oli juba üsna suur.

Ilm: 11 kraadi külma, paras tuul ja kerge sadu.

Piduline mustika-martsipanikook

See on üks imehea ja imelihtne kook, mille proovimise peale lubas Ruts omale kohe koogivormi muretseda :)

Vaja läheb:

- lehttainast

- 3 munavalget

- 1 pakk martsipani (umbes 200 g, Kalevi martsipan sobib hästi, ma alati otsin riiulist kõige suurema paki, et oleks rohkem)

- paar-kolm detsiliitrit värskeid või külmutatud mustikaid (või nii kuidas soov on, aga et kataksid kogu koogivormi vähemalt hõredaltki ära; ja vast võib ka moosi kasutada, kui mustikaid muud viisil parasjagu kätte ei saa, aga terved mustikad on mõnusamad ja moosiga tuleb kook ka ehk liiga magus).

Vooderda koogivorm küpsetuspaberiga või määri võiga ja lõika sinna sobivas suuruses lehttaigna tükk, nii et peale põhja katmise jääks koogile ka natuke serva, aitab paarist sentimeetrist. (Võid ka ahjuplaadile teha, aga siis peab ka tainaservad kuidagi ülespoole sättima, et pärast sisu välja ei voolaks.) Löö kolm munavalget valgeks vahuks ja sega kergelt väikesteks tükkideks näpitud martsipaniga ning vala segu taignapõhjale. Vala segu peale ühtlaselt üle kogu vormi mustikaid. Ja siis pole muud kui ahju: 180 kraadi juures umbes 25 minutit (kuni lehttaigna servad paistavad ilusad kuldsed-küpsed). Et voilà!

P.S. Ahjusooja koogi serveerimiseks võib raputada peale veidi tuhksuhkrut ja panna kõrvale valge jäätisepalli. Mu meelest on see kook oma lihtsuse ja koostisainete luksuslikkusega kuidagi väga pidulik.

Siin on link ühe ilusa ja vist üsna uue eesti laulu juurde.

Mul on nüüd uus koduloom: toasaar. Nii ilus ja roheline!

Pakane ja preili Smilla lumetaju

"Preili Smilla lumetaju" on taanlase Peter Høegi raamat (1992), kus sätendab lumi ja paugub pakases jää. Lugu räägib Kopenhaagenis elavast naisest Smillast, kelle väike naabripoiss kõrvalmaja katuselt alla kukub ja hukkub. Gröönimaa juurtega Smillas, kellel on eriline lumetaju, tekitavad majakatusel nähtud jäljed rahutust ja ta asub poisi surma uurima. Selle käigus satub ta vägagi ohtlikesse olukordadesse ja paistab nagu varjaks see väike surm suurt, isegi ülemaailmse mõõduga kuritegevust. Nii et ühelt poolt on tegu justkui krimiromaaniga, teisalt aga on see suur lugu üksindusest, lähedusest, juurtest ja eneseleidmisest. Palju kirjutab Høeg Gröönimaast ja sealsetest elutavadest, mis on hämmastav, kuna väidetavalt polnud ta ise kunagi Gröönimaal käinud, kui seda raamatut kirjutas. Igal juhul väga väga hea raamat! Ja tänase talveilma puhul (külma on 15 kraadi!) saavad siia Høegi raamatu esimesed read:

Väljas on ebaharilik pakane, Celsiuse järgi miinus 18 kraadi, langeb lund, ja keeles, mis ei ole enam minu keel, on see lumi qanik, suured, peaaegu kaalutud kristallid, mis kukuvad kihtide kaupa alla ja katavad maa pulbrilise valge rihuna.

("Preili Smilla lumetaju", eesti keelde tõlkinud Arvo Alas, EPL: 2008, lk 7)

Kollase paelaga lamp

Leidsin ükskord vanakraamipoest Ikea lambijala (9.-), varjuta. Mõne aja möödudes leidsin samast poest teise koleda puust jalaga, aga sobiva, küll veidi määrdunud varjuga lambi (30.-). Jala viskasin ära ja varju puhtaks saamiseks riskisin ja pesin seda seebi ja veega. Täitsa puhtaks läks ja riie ega miski kusagilt lahti ei tulnud! Ja siis, mulle meeldivad hirmsasti väiksed värvilised tupsud, mida nüüd nii riietel kui sisustuses väga palju kasutatakse. Nii et ostsin Abakhanist ükspäev meetri sellist sidrunikollast tupsudega paela (29.- m) ja liimisin lambivarju serva. Et voilà! Olen väga rahul! Ja seda kõike vaid 68 krooni eest! :))

Kumu kilukarbid

Ema käis mul nädalavahetusel Kumus ettevõtte jõulupidu pidamas. Tehti eksursiooni, oli savist voolimise töötuba ja lisaks söödi pidurooga restoranis, kus eelroad serveeriti kilukarpides! Ühes on kartuliviilud ja koorekaste, teises heeringas ja vutimunad ja kolmandas marineeritud seened. Mmmmm! Ja crème brûlée oli ka imehea olnud.

Magus

Üks vana magus lugu aastast 1976 (see on ka "Sex and the City" kuuenda hooaja osas, kus Carry läheb Stanfordiga geiballile): Chicago "If You Leave Me Now". Seda võikski kuulama jääda :p

Pluska

Võtsin ükspäev õmblemise kätte. Ja alustasin kohe karmilt, õhkõhukese riidega. Ema küll hoiatas, et oi sellega sa näed vaeva. Nägin ka natuke. Ma pole vist elus niipalju traageldanud. Aga täitsa perfetto tuli välja! Siin ta on.

Wie Zucker zum Kaffee

Youtube´i link siin ühele armsale vanale laulule "Sa sobid minule kui suhkur kohvisse"!

Du paßt so gut zu mir wie Zucker zum Kaffee

Teatrikott

Ostsin eile Vero Modast väikse musta sädeleva peokoti. Nädala pärast lähme Estoniasse Wallenbergi vaatama ja see sündmus ju ometi väärib seda kotti :))

Ron Muecki skulptuurid

Augustis nägin ma Taanis, Aarhusi linna kunstimuuseumis skulptor Ron Muecki uskumatut skulptuuri "Poiss".

Muecki skulptuurid jäljendavad uskumatult tõetruult tegelikkust ning nähes niivõrd elutruud, pisimate detailideni "reaalset" inimest, tekib huvitav kummastav tunne. Küsimus, mis on päris ja mis mitte, kerkib eriti teravalt esile. Guugeldades leiab palju pilte ta töödest. Lisaks hiiglaslikes mõõtmetes kujudele on tal ka vähendatud suuruses skulptuure.

Siin on lingid veel mõnede piltide juurde, mis tehtud tema töödest:

Mask II (2001-2002)

Spooning Couple (2005)

In Bed (2005)