Maja on vana. Aga ahi töötab ja aias naadi vahel on pärast tervet suve niitmist lõpuks ka mõnd muruliblet märgata. Kõrvitsad on juba kollased ja ukse taga luusib kass. Otsib omale peremeest. Seda, kes sügisel ära ei lendaks. Kes hoopis aknavahed takku täis topiks ja põrandale paksema vaiba tooks. Järv on soe, lõpuks. Angervaksatee aurab tuliselt ja kollaselt. Akna taga on pimemust, tähti ei ole. Grammofon keerutab tagatoas tüdinult vaheldumisi Mozartit ja Alla Pugatšovat, ja siis jälle Mozartit. Sõnad otsivad elu mõtet.
Kas räästad tilguvad või hiired krabistavad? Madrats külje all tuikab, roiete all on valus.
Pärast peete,
punaseid ümmargusi roheliste lehtedega peete, memme pudelisse aetud roosasid peete, viimaseid põhu vahel vaikuses närbuvaid peete pole enam midagi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar