Kell hakkab kaksteist saama. Päev hakkab looma. 12ks on päeva suund välja kujunenud. Hommikul on kõik võimalik, päeva teed on kõik valla, toimub üks suur käivitus ja sammu sisse seadmine. Kuid 12ks on päev juba enamvähem loonud, paigas, on enam-vähem teada, mis pärastpoole juhtuma hakkab. On selge, milline on ilm, mis toimub maailmas ja mis hakkab toimuma minu õhtus ja teiste õhtutes minu ümber. Üsna kindel on isegi see, mis hakkab toimuma Roomas ja Londonis, ja et argentiinlased alles magavad. Alates kella viiest pärastlõunal toimub aga päeva lõpetamine, vaikne kokku ja joone alla tõmbamine söögi, trenni, teleka ja jalavanni või tantsupeoga.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar