Old habits

Ma ei tea, kas asi on selles, et lähen loetud tundide pärast reisile, kas pakitud kott ja minek on selle imeliku väikse vaikse valu põhjus, aga kõhe on. On üks neist hetkedest, mil tundub, et kui ma lähen, siis jään millestki ilma,  inimestest ja elust jne. Jätan nad maha. Aga lood on nii, et vanad armastused on täna tagasi. Ise tulid kõik. Just siis, kui ma ära lähen, aga otse loomulikult!

Aitäh Rinksile laulu eest..

3 kotti

kott ja pilt: freepeople

kott ja pilt: freepeople

kott ja pilt: freepeople

ffrench

Kaneelisaiad

Te ju kõik teate seda lõhna! Oeh. Mul oli täna vana aja tuju peal, klassika tuju selle kõige paremas mõttes. Päike paistis nii klassikaliselt kevadiselt mulle tuppa, kus ma lugesin üht mõnusalt klassikalist artiklit filosoof Levinasi tekstide tõlkimisest, taustaks laulsid niisama klassikaliselt Louis ja Ella ja Ben. Sellest idüllist soojendatuna otsustasin proovida ajatute pärmitaignast kaneelirullide tegemist. Kaneelisaiategu, kuigi juba ammu plaanis, oli mu jaoks esmakordne. Otsustasin teha tainast täpselt nii palju, et sellest jätkuks ühe plaaditäie jaoks, et ma ei peaks nõrkemiseni küpsetama ega pärast lõhkiminemiseni sööma. Ja kuidas välja kukkusid? Imelised! Just nagu päris.

Taigna jaoks läheb vaja (jätkub umbes 12 väiksemaks saiaks)

- 400 g jahu

- 1/3 kuni pool pakki kuivpärmi (või vastav kogus tavalist pärmi, mis on umbes 20 g)

- 0,4 dl suhkrut

- 0,5 tl soola 

- 70 g võid (sulatatud, toasoojaks lastud jahtuda)

- 2 dl piima (leigeks soojendatud)

Täidise jaoks läheb vaja
- veidi toasooja võid

- 2-3 tl kaneeli

- u 0,5 d suhkrut

Sega jahu, kuivpärm, suhkur ja sool (tavalise pärmi puhul sega pärm esmalt hoopis piimaga). Lisa käesoe piim ja sulatatud või. Sega ühtlaseks taignaks. Pane sooja kohta rätiku alla umbes tunniks kerkima. Seejärel rulli tainas neljakandiliseks tükiks (u 25 x 25 cm). Määri sellele toasooja võid ja raputa peale suhkru ja kaneeli segu. Rulli tainas (rulli serva võid veidi veega niisutada, siis jääb see paremini kinni). Küpsetamiseks on väga mugav kasutada muffinivomi. Niisiis jaga tainas nüüd noaga nii mitmeks jupiks kui mitme auguga sinu muffinivorm on, nt minul on 12-kohaline vorm. Aseta rullid paberist muffinialustesse, seal võid rulle veidi laiemaks ka vajutada, kui need liiga pisikesed jäävad, sest see hea asi muffinivormi kasutamise puhul ongi, et päris lapikuks saiad kindlasti vajuda ei saa. Lõpuks pane rullid 15–20 minutiks ahju 200 °C juurde. Imehästi maitsevad otse ahjust tulnuna ja külma piimaga, mmmmmm!

Женя kaunis galaktika

Vana arm

Mis juhtub, kui vana armastus pärast aastakümneid ootamatult su ette ilmub? Marinal juhtus nii..



Lähemalt saab lugeda siit!

Botaanika

Mine (Tartu Ülikooli) botaanikaeda. Vali päikseline päev. Saad reisi lõunamaale 2 euro eest (kui oled üliõpilane).

Kevad, mesi

Pilt: freepeople.com

Alice

Pilt: lookbook.nu

Tee ise

Natuke vilti, kääre ja nööri ja ongi sussid valmis. Lasso pakub välja sellise lahenduse:

Pilt siit...

Jesse Woodsi laul koledast kleidist

12 nööpi

See on lugu populist-propagandist Banchinast, kes elab ühel külmal maal, kus lumehunnikud ulatuvad kolmanda korruse akendeni ja kevadet alati tingimata ei tulegi. Seal ta siis elab, nende lumemägede vahel ühes tornelamus lae ja katuseta toas, kust öösiti käib redeliga taevast tähti alla toomas ja päeviti näitab neid teaduskeskuse kupliga saalis, mille uksel hoiatab silt: „Planetaarium“. Banchina usub poppmuusikasse ja värvide kolmainsusse. Igal neljapäeval ajab ta selga oma musta 12 punase nööbiga kuue (siin on juba kaks värvi kolmest!), tõelise pakase korral sätib selle alla veel halli kampsuni (ongi värvid koos, nüüd aitab!), ning galopib vastu väljakutsele, mis ootab teda taaskord ühe kesklinna legebaari ülerahvastatud aga see-eest hubases saalis, kus kints kintsu kõrval ühes higistatakse ja üksteise levimuusikateadmisi testitakse. Banchina väljub sealt enamasti võidukana ning alati ka veidi targemana. Tarkuseterade nokkimist ta juba ei jäta ning lisaks kaksiratsi Banchina südamele istunud mälumängupisikule pistab ta juba aastaid rinda elumerelainetega, mis teda halastamatult ikka ja jälle uusi kraade püüdma paiskavad. Nii juhtubki, et bakalaureusele, millele järgnevad magister ja doktorantuur, tuleb taaskord otsa bakalaureus, ning paistab, et nii edasi, kuni Taaralinna templil sambad veel püsti seisavad ja härra Pirogov raekoja kellale kuklasse hingab, et oh ole nüüd ometi, anna aega ja lase noorusel sirguda, tugevaks virguda! Ja virgunud Banchina on, kauniks ja siredaks, isegi sedavõrd, et tugevam sugu tema hommikusöökidest unistades enamasti pimedaks jääb, ise sealjuures taipamata, kas tuleb see tornelamu tipus eriti eredalt kiiskavast päikesest või Banchina meekarva kiharatest. Aga miks ütlesin alguses, et see on lugu populist-propagandistist? Ja mis roll on ikkagi neil 12 tulisel nööbil? Sellest, kallis lugeja, jõuan sulle rääkida juba järgmine kord…(Jätkub.)

Raamatukogu lood

Pilt: lookbook.nu